Aet Ader: tunneli lõpus on linnaruum

Kõige olulisem küsimus tulevase Tallinna-Helsingi tunneli puhul ei ole enam kas, vaid kuidas? Milliseks ühtseks kaksiklinnaks Tallinn ja Helsingi kiirühenduse tulemusel muutuvad – see nõuab ettenägelikkust ja teadlikkust nii ametnikelt, professionaalidelt kui ka poliitikutelt.

Sille Pihlak ja Siim Tuksam: sindlinahk kui maastik – maamärk

Kuidas muuta liiklussõlme, mis hetkel autodeta liiklejaid eemale tõukab, kutsuvaks ja nauditavaks? Kas seda on võimalik kuidagi saavutada liiklejate läbilaskevõime, teepikkuse, detsibellide või luumenite abil? Või on äkki arhitektuuril ka mingisugune roll, mida ei saa numbriliselt mõõta, mis just soovitud eesmärki täidab?

Terje Ong: Annelinna peidetud sõnumid

Annelinna negatiivse kuvandi lõhkumisega tegeleb teatud määral ka programmitute ruumide „sisselülitamine”. Hea näide on Anne tänavaga külgneva garaažlakompleksi esine plats, mis flirdib nii olnud kuvandi kui ka uute väärtustega, olles justkui puhvriks erinevate mõtteviiside vahel. Kergliiklusteele kavandatud suuremad ja väiksemad peatus- ning puhketaskud ei ole samas selgelt ette määratud, milliseid tegevusi või sihtrühmi need peaks majutama – säilitatud on paindlikkus, ristkasutus ning tõlgendamisruum.

Intervjuu ruumiloome ekspertrühma juhi Jaak-Adam Looveeriga

Küsis Kaja Pae Ruumiloome ekspertrühma töö eesmärk on analüüsida riigi ruumilist arengut ning töötada välja ruumilise arengu parendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud, mis esitatakse vabariigi valitsusele. Ruumiloome on kas teadlik ja eesmärgipärane tegevus või juhuslik – mingi teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus. Ekspertrühma abil soovime kasvatada teadlikkust ja ruumiloome kvaliteeti ning parandada valdkondadeülest koostööd. Ruumiloome ekspertrühma loomine põhineb vabariigi