I preemia
Märgusõna ICONIUM, autorid Illimar Truverk, Joanna Kordemets, Kristjan Lind, Sander Paljak (Arhitekt11). Loe lisaks siit
II preemia
Märgusõna TUUM, autor Urmo Mets (Kauss Arhitektuur), vaata rohkem siit
Ergutuspreemiad
KERNEL, autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Raul Kalvo, Konstantin Rõbkin, Marleen Stokkeby, Tanel Trepp (KTA)
ASTMELISUS, autorid Ralf Lõoke, Tõnu Laanemäe (Salto).
Tartu Ülikooli IT keskuse saamisloo juured asuvad Tartu kesklinna üldplaneeringu saagas. Olulisemaks kehtestatud planeeringu lõpplahendusest võib pidada planeeringu elluviimise käiku. 2013 algatatud kesklinna üldplaneering, mis läbis oma teel korduvaid arutelusid ja sai rohket meediakajastust, tagas aktiivse kaasamõtlemise linnas paiknevate asutuste tuleviku osas. Suurem osa ruumilisi otsuseid leidsid lahenduse mitmepoolsete kokkulepete kaudu ja see on võimaldanud pärast planeeringu kehtestamist kiirelt ja konkreetsete sammudega edasi liikuda.
Üks olulisemaid kaasamõtlejaid protsessi käigus oli Tartu Ülikool. Ülikooli ruumilise paiknemise osas on arutelu olnud terav juba mõnda aega. Aastatetagune linnaruumi spetsialistide ja ülikooli vahel saavutatud status quo sõnastati laias laastus nii, et n-ö rasked erialad liiguvad moodsama tehnoloogia vajaduse tõttu Maarjamõisa väljale ning ülejäänud pehmemad alad jäävad kesklinna.
IT maja asukoha arutelude puhul ei olnud eelmainitud jaotusest suurt kasu, sest tegemist on valdkonnaga, mis ühendab kõiki teisi. Üldplaneeringu koostamise ajal oli vaatluse all viis asukohta. Analüüs nii linna kui ka ülikooli poolt oli põhjalik ja kaalutletud, eesmärgiga leida hoonele tõesti parim võimalik asukoht. Arvestades IT ettevõtete koondumist vanalinna, selle lähialadele ja eelkõige Ülikooli tänava ümber, oli esimesi eelistatud kohti Vanemuise 4 kinnistu (haljasala Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahel). Üldplaneeringu arutelude tulemusena võeti aga nimetatud kinnistult hoonestamise võimalus ära. Kaheks järgmiseks võimalikuks asukohaks peeti endise Kaubahoovi ala ning Atlantise kõrval olevat riigi kinnistut Holmi pargis. Kui pargiala kogus miinuspunkte eelkõige oma tundliku asukohaga, mis võinuks ehitusõiguse seadmist pikale venitada, siis Holmi pargi puhul sai otsustavaks tõik, et tegemist ei ole linna maaga.
Deduktsiooni tulemusena jäid sõelale Maarjamõisa väli ja Oeconomicum ning sellega piirnevad linna kinnistud. Valiku tegemise ajaks olid aktiveerunud nii IT majaga seotud isikud kui ka sotsiaalmeedia, mis andsid tugeva kaalu kesklinna kasuks. Lisaks tulid mängu praktilised põhjused. Esiteks oli ülikool selles asukohas juba kanda kinnitanud ning teiseks ei pidanud seal likvideerima väljakujunenud pargiala.
Valituks osutunud ülikoolile ja linnale kuuluvad kinnistud paiknevad Narva mnt, Vene tn, Emajõe ja Ülejõe pargi vahelisel alal. Tegemist on alaga, mis on aastaid oodanud kosilast, et see linnalikult hoonestada ja tagada Jõgeva ja Narva poolt linna saabujale väärikas vastuvõtt.
Tartu Ülikooli korraldatud IT maja arhitektuurivõistlusel pidid osalejad tuginema kesklinna üldplaneeringule, mille olulisemad eesmärgid olid tihedama ja madalama hoonestuse kavandamine, inimsõbraliku ruumi loomine ja Emajõe kallaste aktiivsemaks muutmine. Lisaks pidid võistlejad arvestama muinsuskaitseliste piirangutega, eelkõige vaatekoridoriga Raekoja tornile.
Kui eespool mainitud üldistele tingimustele vastas laias laastus enamik töid, siis võidutöö kasutas žürii hinnangul kõige paremini ära võistlusala tervikuna. Lahenduse järgselt on uus IT maja muutuva kõrgusega tervik, mis algab madalama mahuga pargipoolsest osast ning liigub tõusvas joones ristmiku suunas. Võistlusalast tulenevalt luuakse hoonele kolm aktiivset külge. Linnaliku tänavafrondiga idufirmade büroomaht on kavandatud Narva mnt äärde, kohvikuga osa aga vaatega Emajõe ja õhtupäikese poole, luues veel täiendavaid astmeid jõe äärde. Peasissepääsuga fassaad koos avara hajumisväljakuga on suunatud Vene tänava poole.
Suurimaks probleemiks, mida žürii selle lahenduse puhul nägi, oli peaväljakule kavandatud ulatuslik parkla. Võistlusjärgse projekteerimise käigus on aga lahendust korrigeeritud nii, et parkimine on viidud suures osas maa alla ja väljakust saab kvaliteetse maastikuarhitektuuriga esindusala.
Vaadates tagasi hoone ja selle asukoha kujunemise protsessile, tuleb tunnistada, et tegemist on olnud põhjaliku koostööga, mille tulem aitab suurendada kesklinna ja Emajõe kallaste atraktiivsust ning suurendada ülikooli kohalolu.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.
TÕNIS ARJUS, Tartu linnaarhitekt, žürii liige
PÄISES: ICONICUM võistlustöö
AVALDATUD: Maja 89-90 (suvi 2017), peateema Muutuv
