Teele Pehk: tark valitsemine: omaalgatust ja koosloomet võimaldav kohalikkond

Eesti linnade ja valdade suurim katsumus on liikuda valitsemiselt võimaldamisele. Võimaldav omavalitsus soodustab elanike initsiatiivi ja osapoolte vahelist koostööd.  

Kogukondlik koosloome  

Anija vallas elav Kaisa nuputas paar aastat tagasi, kuidas suurendada kohalike elanike usku ühistegevusse. Kuna ta kaasa on tehnoloogiaettevõtja, tunneb Kaisa IT-maailma loogikat. Näiteks väleda arenduse põhimõtteid, mille kohaselt pannakse pikaajaline plaan paika, ent tegutsema asutakse kohe ja testversiooniga. Pidevalt kasutajatelt tagasisidet kogudes muditakse toodet või teenust aina paremaks.

Kaisa tõlkis sarnase mõtteviisi kogukondlikku tegevusse ja korraldas Anija Lüliti. (1)  See on kogukondliku koostöö kiirendi, kus kogutakse kohalikelt ideid, kuidas kodukohta paremaks muuta. Seejärel hindab kohalik ekspertkogu, kas iga ettepanek ikka esindab avalikku huvi ja on teostatav. Siis moodustatakse meeskonnad, varustatakse nad töövõtete või -riistadega. Kõik päädib 12-tunnise tegevuspäevaga, kus iga meeskond viib oma idee ellu. Valla ja kohalike ettevõtjate toel on kahel aastal toimunud Anija Lülitil korrastatud mänguväljakud, pargialad, lasteaia hoovid,  klassiruumid, ehitatud jõesillad; arutatud muude teemade seas keskkonnahoidliku jäätmekäitluse üle. Mõlemal korral osales paarsada inimest. Jah, tõesti, paljud ettevõtmised olid sellised, mille eest peaks justkui vald ise hoolitsema. Kuid kui kohapeal on tahe ja energia olemas, siis on omavalitsuse roll mitte takistada, vaid hoopis võimaldada. 

Sarnaseid kogukondliku koostöö formaate on veelgi. Võrumaa Arenduskeskuse loodud Vunki Mano (2) 48-tunnistel loometalgutel arendavad ettevõtjad, kodanikud, eksperdid ja ametnikud kohalikke ideid. Lõuna-Eestis on nii rahalist kui motivatsioonivunki juurde antud kümnetele ideedele, nagu Rõuge kaugtöökeskuse rajamine, võru keele hääbumisest päästmine, erivajadustega inimestele sobiva töö leidmine, kogukondlik transport ja mahetoidu levitamine koolides ja lasteaedades.  

Euroopa linnades töötatakse kliima- ja linnaplaneerimise probleemidele välja kollektiivseid lahendusi rahvakogude (3) abil. Mida keerukamad probleemid, seda parem on lasta lahendusi kujundada teaduspõhise õppimise ja ühiste arutelude kaudu. Rahvakogudes teeb informeeritud otsuseid juhuslikult valitud miniavalikkus, kuhu sattumise tõenäosus on iga elaniku puhul võrdne. Ettepanekud viib ellu linnavalitsus. Võrreldes tavapärase huvirühmade ja elanike kaasamisega ei taotleta võimalikult paljudeni jõudmist, vaid teema või probleemi kohta pärast ekspertteadmistega tutvumist ja arutelusid informeeritud otsuste tegemist (4). Rahvakogud on seega hea viis olemasolevat teadmust koondada ja populariseerida. Poola linnas Gdanskis ja Belgia regioonides on sellised demokraatiauuendused püsivalt juurutatud, paljudes Euroopa linnades otsitakse niiviisi lahendusi linnaplaneerimuslikele küsimustele ja autostumise vähendamisele. Eesti linnades pole sellist avalikes huvides koosloomet veel katsetatud, riigi tasandil küll. 

Kaasav eelarve, mis on levinud juba üle 20 linnas ja vallas Eestis (5) ning käivitub sel sügisel esmakordselt Tallinnas, on sarnane formaat. Fookus on võimalikult heade investeeringuobjektide leidmisel. Kaasavat eelarvet peetakse demokraatiauuendustes esimeseks ja võrdlemisi lihtsaks linnukeseks. Koosloomest eristab seda hääletamise moment: kõige rohkem elanike hääli saav idee viiakse ellu. Eelarve osaline avamine on levimas ka Eesti koolides. 

Rahandusministeeriumi uus omavalitsuste võrdlussüsteem minuomavalitsus.fin.ee näitab suunana kätte, kus iga linn ja vald valitsemise kategoorias juba olla võiks. Avatuse, läbipaistvuse ja koostööalti omavalitsuse alakategoorias on mõõdikuna muuhulgas toodud kaasav eelarve, avatud valitsemise põhimõtete järgimine, volikogu ja valitsuse töö avalikustatus. Võib ju vaielda, miks elanike aktiivsuse alakategoorias ainult valimistel osalemist ja volikogusse kandideerimist mõõdetakse. Siin ongi linnadel ja valdadel hea hetk pidevalt täienevale võrdlusplatvormile uusi mõõdikuid soovitada, katsetades ja juurutades uudseid osalusvõimalusi ja luues usalduslikku keskkonda omaalgatuseks. Näiteks Lääne-Harju vald saab omaltpoolt täienduseks pakkuda kogukonnakomisjoni järjepidevat toimimist kohalike probleemide ja uute algatuste sünteesimise kohana.

Võimaldav kohalik elukorraldus 

Eeltoodud näited kirjeldavad koosloomelist elukorraldust. Sellist kohalikku valitsemist, kus valitsemist õieti polegi. Selle asemel on formaadid ja viisid, kuidas kõigepealt tuvastada probleem ehk mittesoovitud olukord, seejärel elanike, ametnike, ettevõtjate ja teiste osapoolte võrdses osaluses lahendusi ehk soovitud olukorda disainida. Selline tark testimine soodustab ühiselt väljatöötatud lahenduse elluviimist, kuna osapoolte vahel on suurenenud usaldus ja on tekkinud uusi taipamisi (6).

Milline roll on koosloomelises elukorralduses omavalitsusel? Värske inimarengu aruande kohaselt tasakaalustatud aruteluruumi ja ühismeele loojana, kodanike võimestajana (7). Siia saab lisada avaliku huvi kaitsmise ja üldiste hüvede hoidmise, tulevikku suunatud tervikkäsitluse ja vajadusel rahastaja rolli. Eesti linnade ja valdade suurim katsumus on liikuda valitsemiselt võimaldamisele. 

Kui keskenduda elukeskkonna teemadele, kätkeb võimaldamine endas nihet liberaalsest ruumikäsitlusest kogukondliku avaliku ruumini. Kristi Grišakov toob inimarengu aruandes (8) välja, et Eestis domineeriva liberaalse ruumikäsitluse kohaselt on avaliku ruumi peamine roll olla individuaalsetele hüvedele allutatud tarbimis- ja sõitmisruum. Samamoodi seostatakse „tuleviku targa linna kontseptsiooni peamiselt liberaalse ruumikäsitlusega, kus kodanikud „kauplevad“ oma andmetega, saades vastutasuks võimaluse ruumi või teenust kasutada.“(9)

Kogukondlik ruum seevastu toetab kodanike ühist jagatud identiteeti ja võimendab seda erinevate ühisrituaalide kaudu (8). Targa võimaldamisega saab omavalitsus parandada tänapäeval ühiskondliku arengu aluseks loetavaid mittemateriaalseid tegureid: usaldust, turvatunnet, teadmisi, mõistlikke harjumusi (10).    

Tehnoloogia kui läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse suurendaja  

Avatud valitsemise partnerluse üleilmne liikumine (11) nügib riike ja linnasid avatuse ja läbipaistvuse, koosloomeliste praktikate ja heaperemehelikkuse  suunas. Tähelepanu all on aina enam see, kuidas luua tingimusi tuleviku vastutustundlikuks kujundamiseks. Omavalitsuse vastutusvõime väljendub lubaduste täitmises demokraatlikult, avatult, eetiliselt ja ressursse säästvalt. Samuti tegevusest aru andes.  

Tehnoloogia on koosloome ja heaperemehelikkuse tööriist, mitte eesmärk omaette. Andmed võimaldavad faktipõhist otsustamist ja vanadele probleemidele uudsete lahenduste teket; tagasisidel põhinevad platvormid parandavad (avalike) teenuste vastavust inimeste vajadustele; ühisrahastus rikastab (sotsiaalset) ettevõtlikkust; kodanikutehnoloogia tuvastab ja ennetab korruptsiooni; kodanikuteadus annab teadlastele väärt sisendit; e-osalusformaadid mitmekesistavad lahenduste loomist ja aitavad jälgida lubaduste elluviimist. Digiajastu demokraatia süstib ühisloome ühiskonnakorralduse vereringesse. (12)

Me ei pea asju liiga keeruliseks mõtlema. Linnaliikuvust saab juba täna andmepõhiselt planeerida ja ruumiloome projekte arusaadavalt visualiseerida. Selleks pole ilmtingimata vaja hankida kalleid liitreaalsuse lahendusi või 3D-mudeleid. Jah, ühel hetkel on ka need tavapärased. Täna peitub peamine arenguvaru siiski selles, kuidas valdades ja linnades kohalikku elu digiajastule kohaselt kollektiivselt korraldada. Kuidas näiteks muuta kohalikud rahvaalgatused (kohalik.rahvaalgatus.ee) elanikele tavapäraseks osalusviisiks? Või kuidas koguda elanikelt sarnast kohest tagasisidet, nagu sõidujagamisteenust või kullerit kasutades? Mõeldes New Yorgi ülikooli valitsemislabori juhi Beth Novecki tõdemusele (13): e-riik ja digitaalsed teenused ei uuenda ühiskonnakorraldust automaatselt, vaid tehnoloogiaga koos on vaja protsesse, kollektiivset tarkust ja eestvedamist.  

Aina rohkem räägitakse vajadusest hoopis tehnoloogiat valitseda. Tavapäraselt tehnooptimistliku vaate kõrvale on tekkinud looduskeskkonnaga seonduvad murenoodid. Jaan Apsi sõnadega: „Mis sellest, et iga üksiku tehnoloogilise lahenduse arendamise ja kasutamise siht võib olla üllas.

Tehnoloogiate abil mugavamalt ja kauem elavad ning efektiivsemalt ja produktiivsemalt tegutsevad inimesed toodavad, tarbivad ja saastavad kollektiivselt üha rohkem.“(14)  

Koosloomeline ja kogukondlik elukorraldus nii linnades, eeslinnades kui ka maakohtades aitab rakendada neid eeldusi, mis Eestil olemas: kompaktne ja võrgustunud riik, vähe rahvast, palju ruumi ja loodust. Süsteemseks muutuseks on vaja sellise elukorralduse järjepidevat võimaldamist ja orkestreerimist. Keskkonnakriiside ajastul lasuvad peamised lahendused just kohalikul tasandil. 

TEELE PEHK on demokraatiaedendaja ja Rohetiigri protsessidisainer. Mõtestanud pikalt kohalikku ja kogukondlikku demokraatiat ning selles vallas nii Tallinnas kui ka väiksemates kohtades natuke ära teinud.  Foto Meeli Küttim.

Artikkel on avaldatud Maja 2021 talvenumbris (103), peateemaks tark elukeskkond.

Foto päises: Kopenhaagenis 2019.a. sügisel juhuvalimi alusel leitud 36 elanikuga toimunud rahvakogu vanalinnas autostumise vähendamise teemal. Borgersamlingu ettepanekud läksid otsesisendina linnavalitsusele, kes tegeleb nüüd aktiivselt Kopenhaageni vanalinna liikluse vähendamisega. Foto We Do Democracy

1 Anija Lüliti: http://lüliti.ee/

2 Vunki Mano! https://vunkimano.ee/ 

3 Kohaliku tasandi rahvakogu korraldamise juhised: https://www.involve.org.uk/our-work/our-projects/practice/how-can-councils-engage-residents-tackle-local-issues 

4 Innovative Citizen Participation and New Democratic Institutions: Catching the Deliberative Wave (OECD 2020), https://www.oecd.org/gov/innovative-citizen-participation-and-new-democratic-institutions-339306da-en.htm

5 Kaasava eelarve juhend (Rahandusministeerium 2018) https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjk3afh3rjsAhXlsosKHSQHDIEQFjABegQIBBAC&url=https%3A%2F%2Fwww.rahandusministeerium.ee%2Fsystem%2Ffiles_force%2Fdocument_files%2Fkaasava_eelarve_juhend.pdf%3Fdownload%3D1&usg=AOvVaw14vam4nvA94JkCD_Dl34rk

6 Koosloomest: https://koosloome.ee/

7 Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud – Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 (Eesti Koostöö Kogu 2020), 9 ja18.

8 Kristi Grišakov, „Eesti elukeskkond aastal 2050“, Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 (Eesti Koostöö Kogu 2020), 263–66. 

9 Kevin Rogan, „The 3 pictures that explain everything about smart cities“ (2019): https://www.citylab.com/design/2019/06/smart-city-photos-technology-marketing-branding-jibberjabber/592123/?fbclid=IwAR0wxR1RB5n9HicYYEuZfse_rjmm-0s37czDBnM-uMLGdv-qpCEIwvi1bRds

10 Hea huvikaitse käsiraamat (Vabaühenduste Liit 2011), https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Hea%20Huvikaitse.pdf 

11 opengovpartnership.org, avatudvalitsemine.ee

12 Teele Pehk, „Kuidas ületada konflikt esinduskogude, omaalgatuse ja koosloome vahel?“ (Edasi, 17. juuni 2018), https://edasi.org/26248/teele-pehk-kuidas-uletada-konflikt-esinduskogude-omaalgatuse-ning-koosloome-vahel/

13 Intervjuu Beth Noveckiga (ERR Novaator 30.5.2018),   https://novaator.err.ee/835605/it-ekspert-rahvas-oskab-teha-rohkem-kui-korra-aastas-haaletada

14 Jaan Aps, „Tehnoloogia parema maailma heaks ehk kuidas taltsutada hunti lambanahas“ (Hea Kodanik, detsember 2019), https://heakodanik.ee/uudised/tehnoloogia-parema-maailma-heaks-ehk-kuidas-taltsutada-hunti-lambanahas/