Asukoht: Riia, Läti
Tellija: eraklient
Arhitektuur: Ēter
Konstruktsioon: Jekabs Januševskis
Kliimalahendused: Matthias Schuler (Transsolar)
Ehitusaeg: 2000, 2020–…
Läti arhitektuuribüroo Ēter üks asutaja Dagnija Smilga kirjutab eramuprojektist, mis seisati 2000. aastate alguses, kuid mille varemetele kerkib nüüd vahetunud omanikule uute arhitektide projekti järgi uus kodu.
Projekti päris algus viib meid aastasse 2000. Sel hetkel on siin mahajäetud krunt varemetega: pooleliolev ehitus, grafitiga kaetud seinad, ümberringi põõsad ja rohelus. Need varemed meenutavad meie 21. sajandi alguse õitsengut, Läti unelmate elu äärelinna eramajas. Nüüd, 2023. aastal, on krunti koos sinna alguses planeeritud hoonega raske ette kujutada. Nagu igast teisestki tüüpilisest tolleaegsest projektist, oleks sellestki saanud pseudotraditsioonilise viilkatusega eri geomeetriate eklektiline kooslus.
Olemasolev aines
Nii uus omanik kui ka Ēter mõistsid olemasolevas peituvat ilu. Kuigi sageli väärtuslikud üksnes arhitekti silmis, on pooleliolevatel hoonetel nii mõndagi ühist varemete esteetikaga. Neis on monumentaalsust, skulpturaalsust ja nähtavate struktuuride rohmakust. Leidsime kliendiga, et need on väärtused, mida tuleks ka uues projektis säilitada. Otsustasime võtta krundil säilinu uue, nüüdisaegse peremaja aluseks. Fotogrammeetria abil saime varemetest vajaliku toormaterjali digi-3D-mudeli tarvis ja ka infot olemasoleva tehnilise olukorra hindamiseks.
Meid võlus mahajäetud kergplokist seinadest tekkiv siluett. Ehitus oli toona teise korruse juures pidama jäänud ja nii kõrgusid üksikud seinad esimese korruse kohal. Otsustasime, et neist monumentaalsetest objektidest – pooleliolevatest müüridetailidest – saab osa aktiivses kasutuses olevast katusemaastikust. Mõni neist toimib tulevikus piirdena, mõni pingi, laua või DJ-puldina. Kõrgeimaist neist saab kunagi aga päikesekorsten.
Projekt näeb ette, et keldrikorrusele tulevad maja privaatsed ruumid. Selle tarvis kaevatakse pinnast ja lõigatakse olemasolevatesse seintesse avad. Avad lõigatakse ka esimese ja keldrikorruse vahelisse betoonplaati, et magamistoas laekõrgust tõsta, mujal aga allapoole tuua, näiteks nišiks elutoa diivanile. Olemasolevad ülisuured betoonseinad säilitatakse ning neisse tehakse akna- ja ukseavad. 40 sentimeetri paksuseid seinu puurides ja saagides leiti eri värvi ja suuruses kive, mis jäävad uutes aknaavades nähtavale. Ülejäänud silindri- ja ristkülikukujulisi betoonkamakaid kasutatakse hiljem maastikukujunduses.
Ülemise korruse kergplokkidest seinad osalt lammutati, materjal peenestati ja ladustati ning hiljem kasutatati seda välisseinte krohvimisel. Kergplokkidest seinte säilitamine osutus oodatust keerukamaks. Konstruktsiooni ebastabiilsuse tõttu tuli maha võtta rohkem seinu kui esialgu planeeritud. Lammutamise käigus varisesid kaks seina ootamatult kokku, mistõttu jäid algsed kergplokkidest seinad püsti vaid ühes nurgatoas. Sealsamas otsustasime säilitada ka seinal oleva grafiti.
Uute betoonelementide ja algsete korrapäratute kergplokkide sidumine eeldab juveliiritööle sarnast täpsust. Meie esmased joonised olid liiga kategoorilised ja koosnesid peaasjalikult AutoCAD-i noolsirgetest joontest. Alles hiljem saime aru, et joonisel tuleb kujutada reaalset olukorda kõigi ebatasaste plokkide ja viltuste seintega, et sobitada need uue, täpse raketisega. Ja siitpeale läkski asi huvitavaks – korrapäratus ja ebatasasus tõid meid selliste lahendusteni nagu varivuugid, eendid, ülekatted.
Kuivõrd olemasoleva konstruktsiooni kvaliteet oli küsitav, osutus töö hulga keerulisemaks, kui alustades eeldasime. Näiteks vajas peamurdmist keldrikorruse seinte soojustamine, sest maapinna lahtikaevamise järel vaatas meile vastu ebatasane ja korrapäratu müürikonstruktsioon, mida poleks sirgeks ajamata saanud soojustusega ühtlaselt katta. Saime hea õppetunni, et sedalaadi projektide puhul on detailsete ja lihvitud jooniste tegemine enne ehitusprotsessi ütlemata ennatlik. Protsessi käigus kerkib paratamatult hulganisti ootamatusi, mis projekti oluliselt muudavad ja seega ka paindlikkust eeldavad.
Sujuv kliimastrateegia
Projektide väljatöötamisel teeme Ēteris sageli koostööd välismaa inseneride ja maastikuarhitektidega. Siinse projekti kliimalahendused loodi koos Matthias Schuleriga ettevõttest Transsolar. Eesmärk oli luua võimalikult lihtne kliimakontseptsioon, mis sulanduks loomulikult hoone arhitektuuri, moodustaks selle olemusliku osa ja toimiks passiivmaja põhimõttel. Hoonet köetakse vertikaalse maasoojuspumbaga, osa energiavajadusest kaetakse katusel paiknevate päikesekollektoritega ning aia kastmiseks kogutakse vihmavett. Et vältida suvist ülekütmist, pakub katuse eend loomulikku varjestust. Ventilatsioonilahendus on tehnoloogiliselt uuenduslik. Loomulikuks ventilatsiooniks paigaldatakse hoonele Baltikumi esimene 3 × 3 meetri suurune päikesekorsten. See hakkab paiknema katuse lõunaküljel koos musta klaaspaneeliga, mis kiirendab õhuvoolu ja hõlbustab väljatõmmet. Päikesekorstna tööpõhimõte toetub kliimaanduritele ja mootorklappidele (öö-, päeva- ja suverežiim). Õhk kogutakse kandekonstruktsiooni integreeritud torusse, millest see liigub edasi päikesekorstnasse.
Keldrikorrusel asub hoone maa-alune sissepääs. See on tunnel, mis tehtud suurima saadaoleva läbimõõduga metallist kanalisatsioonitorust. Suvel voolab selle kaudu lähedalasuvast Mārupīte jõest krundi põhjaküljel hoonesse värske õhk. Sedasi saab torust nii ventilatsioonikanal kui ka väljapääs keldrikorruselt aeda. Hoonet läbides õhk soojeneb ning väljub katusel asuva päikesekorstna kaudu.
Ehitus kui kultuuriprotsess
Projekti nimi viitab popkultuurile ning on inspiratsiooni saanud Elon Muski ja Grimes’i lapse nimest X A-Xiist ehk Exa Dark Sideræl Muskist, kes sündis samal ajal kui siinse hoone idee. VillÆ on kodu kunstnikest paarile, kes on mõlemad tihedalt seotud ainelise kultuuriga. Koos tulevaste elanikega kavandasimegi hoone valmimist kui kultuurisündmust ja ajas kulgevat performatiivset protsessi. Ehituse käigus toimub ehitusplatsil kolm spetsiaalselt kavandatud üritust: moeetendus, kunstinäitus ja kontsert. Esmalt saab poolelioleva hoone karkassist moeetenduse lava. Kui seinad ja katus on valmis, avatakse hoones omanike kunstikogu näitus. Seejärel toimub pargivaatega katusel Läti viiuldaja klassikalise muusika kontsert.
Praegu toimub krundil ehitustegevus, projekt peaks valmima 2024. aastal. Keldrikorruse betoonitööd on peaaegu valmis ning ootame teise korruse seinte kerkimist. Järgmiste kuude jooksul paigaldatakse kaks ühenduselementi, betoonsild hoone sissepääsu juurde ja metalltoru keldrikorruse väljapääsuks, ning skulpturaalne betoontrepp. Ja siis olemegi valmis esimeseks ürituseks.
DAGNIJA SMILGA praktiseerib arhitekti, õppejõu, teaduri ja kuraatorina. Ta on Ēter üks asutajatest.
Artikkel on avaldatud Maja 2023 kevadnumbris (112) teemal “Moratoorium“
Illustratsioon päises: Ēter
