Riia tänava silla ja tunneli võistluse võidutöö
Kuidas muuta liiklussõlme, mis hetkel autodeta liiklejaid eemale tõukab, kutsuvaks ja nauditavaks? Kas seda on võimalik kuidagi saavutada liiklejate läbilaskevõime, teepikkuse, detsibellide või luumenite abil? Või on äkki arhitektuuril ka mingisugune roll, mida ei saa numbriliselt mõõta, mis just soovitud eesmärki täidab?
Linnaruumis liikumine võiks elementaarsel tasandil olla sujuv ja takistusteta, ideaalis võiks keskkond pakkuda aga ka vaheldusrikkaid kogemusi. Nii lühenevad tunnetuslikud vahemaad ja ehk käivad inimesed selle tulemusel rohkem jalgsi.
Üldiselt on hea, kui teekonnale jäävad mõned eristuvad objektid, mis jaotavad pika teekonna hoomatavateks lõikudeks. Nendeks võivad olla maamärgid – silmapaistev avalik hoone, sild, skulptuur; või maastikud – park, küngas, jõgi. Olukorras, kus Pauluse kiriku näol on vahetus läheduses dominantne maamärk, otsustasime silla ja tunneli vormida ühtseks maastikuliseks ansambliks. Meie loodud kooslus ei domineeri, aga eristub. Kutsub ennast otseselt kogema, mitte kaugelt imetlema.
Tunneli kesklinnapoolne ots on lehtrikujuline, avar ja kutsuv ning moodustab tunneli ja silla kohtumispunktis hubase, poolkaetud platsi, kus on istumisvõimalused ja perspektiivne koht jagatud jalgrataste (city bike) parklale. Suurte teede, Riia ja Vaksali tänava ristumispunktis, Hektori hosteli ja Apraaditehase läheduses oleks hea asukoht sellisele teenusele. Maarjamõisa-poolses tunneli otsas on sissepääs lahendatud hoogsa lõikega, mis juhatab kergliikleja sujuvalt tunnelisse, tekitamata kõrgeid vertikaalseid tugimüüre ja seinu.
Soovitud tulemuse saavutamiseks pakkusime välja tunneli ja silla käsipuu jaoks ootamatu materjali ‒ puitsindli. Soomuspind loob sujuva ühenduse silla ja tunneli vahel. Liites traditsioonilised teadmised sindli kasutamisest ja tänapäevase tehnoloogia, nii projekteerimises kui ka tootmises, on võimalik sindlit rakendada uudsel viisil..
Sindlinaha osad koosnevad paneelidest, mis hõlpsasti vahetatavad on. Samuti on puitmaterjal immutatud vahenditega, mis ei lase kritseldusel sisse imenduda, vaid jääb pinnale – seega on materjali puhastamine hõlbustatud.
Lisaks vormiloomele soovisime rõhutada puidu tundlikkust keskkonnateguritele. Sindleid toonitakse viies varjundis hõbedast meetoonini, vastavalt neile langevale UV-kiirguse hulgale. Selle tulemusel sulandub hall puit lageda taeva all betoonelementidega, tunneli sees tekkib aga soe ja hubane atmosfäär, mida toetab sindlinaha kumer vorm ja valgustuslahendus.
AVALDATUD: Maja 91 (sügis 2017), peateema Ühine ruum
