Balti ruumid

Baltikum kui identiteediraasuke paistab veidi nagu taskusse unustatud kurioosum, mille teatud intervalli tagant taas avastame. Küsisime tervelt hulgalt Eesti, Läti ja Leedu arhitektidelt, arhitektuuribüroodelt ja teist sorti ruumipraktikutelt: mis on teie lemmik ruum, ruumiline olukord või tunnusjoon, mis näib omane just Baltimaadele (või ühele neist).

MAJA 3/4-2025 (121-122): Töö ja toit

Mis on arhitekti töö, mis on selle tulemus? Arhitekti rolli tajutakse tihti enama kui projekteerimislepingu täitmisena: arhitektidelt eeldatakse kaasa löömist ja panustamist ühiskondlikku kultuuri- ja väärtusruumi – midagi, mis on üldiselt lepingutes määratlemata. Mille peale kulub tegelikult arhitekti tööaeg ja kui palju see maksab?

Kontrollitud keskkond

Selleks et toimuks kultuuriline nihe sellise materjali- ja energiakasutuse poole, mis võtaks arvesse planeedi taluvuspiire, tuleb ümber hinnata aluseeldused selle kohta, kuidas hooned ümbritseva maailmaga suhestuvad.

Liha paradoks

Kui ületada liha paradoks ning teha nähtamatuks muudetud loomatööstuse tegelikkus pisutki nähtavamaks, võiks ju olla mõeldav liikuda toitumisviiside poole, mis ei vaja loomade ekspluateerimist.

Passiivsusest

Ühendkuningriigis on hulk omavalitsusi võtnud kasutusele passiivmaja meetodi, et realiseerida oma kasvavaid ambitsioone sotsiaaleluasemete valdkonnas. Kas sellest võiks paraneda ka ruumi kvaliteet?

Imiteerides puitu. Kahtlase materjali jälil

Autorid uurivad suuremaid protsesse, mis on seotud töödeldud puitmaterjalide tootmisega. Neid materjale toodetakse tööstusjääkidest, aga ka spetsiaalselt selleks maha võetud puudest. Leiutaja ja puitlaastplaadi patenteerija Max Himmelheberi naiivne arusaam, et seda materjali hakatakse tootma üksnes puidujääkidest, on praegusest reaalsusest kaugel.