SMART
Maastikuarhitektuuri eesmärk peab olema kliimapositiivsus. See täitub ilmselt siis, kui maastiku CO2-positiivsus on muutunud müügiargumendiks või esitatakse üleüldine poliitiline tellimus ja on täiendatud õigusakte.
Mida rohkem kahaneb ühistranspordi kasutajate arv, seda vähemaks jääb liine ja väljumisi ning seda raskem on konkureerida personaalsete liikuvusteenustega. Kuidas murda seda nõiaringi, mõeldes kliimakriisile?
