SAUE VALLAMAJA
Asukoht: Kütise 8, Saue
Arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi, Heidi Urb / Molumba
Konstruktor: Laur Lõvi, Triin Sigus / Makespace
Sisearhitektuur: Eeva Masso, kaasa töötasid Katrin Tammiksaar, Jaana Albert / EEOO Studio, Molumba
Maastikuarhitektuur: Molumba
Haljastus: Maarja Gustavson / ruumikujundusbüroo Polka
Eriosad: O3 Technology
Ehitaja: Embach Ehitus OÜ
Tellija: Saue Vallavalitsus
Pindala: 1300m2
Võistlus: 2017
Projekt: 2017–2019
Valmis: 2020
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2020
Iga avalik võistlus ja projekt kannab endas potentsiaali ja vastutust teha midagi ära ka projekteeritava hoone keskkonna heaks.
Pandeemia ajal inimeste liikumisele seatud piirangute tõttu puudub Saue vallamajja sisenemisel muidu avalikes hoonetes nii tavapärane anonüümse külastaja tunne. Sisenemine on isikustatud. Vallakeskuse uus hoone on seejuures nii kodune, et seal käiakse ringi sokkides või sussides. Välisjalanõude eemaldamise nõue ei paista tulenevat hirmust rikkuda uus vaipkate, vaid on töötajate mugavusest ajendatud kokkulepe – võim hoone üle on kasutajal ja mitte vastupidi.
Ehk on teisigi peale minu, kellele fotodelt on Saue uus vallamaja jätnud suursuguse mulje: selge kujund, sümbolobjekt, kentsakas, kuid ikkagi pidulik sammastik. Pärast hoone külastamist rõhutaksin hoopis teisi selle omadusi: Saue vallamaja on täpselt paraja suurusega, paslik kontorihooneks ja katalüsaatoriks, mis juhib, mõjutab ja kiirendab edasisigi linnaruumilisi arenguid Sauel. Milline on arhitekti roll nendeni viivates protsessides? Kas selleks, et arhitekti hoog enne hoone terviklikku valmimist ei raugeks, tuleks kasuks tema tegevust laiemalt suunav veendumus või teoreetiline raamistik?
Paslik lahendus
Eelkõige on Saue uus vallavalitsus kontorihoone, mis on töökohaks 2017. aastal ühinenud Saue linna ning Kernu, Nissi ja Saue valla ligi 80 ametnikule. Juba arhitektuurivõistluse faasis seati arhitektidele ülesanne läheneda töökeskkonna kujundamisele nüüdisaegselt ning arhitektuuribüroo Molumba on sellele lahenduse leidnud tegevuspõhise avatud kontoriruumi näol. Vaevalt, et avatud kontori kontseptsioon 21. sajandil enam kedagi üllatab, kuid Saue vallavalitsuse korruseplaanide meisterlikust läbilahendamisest tulenevalt toon selle välja. Oluline ei ole mitte nende uuenduslikkus, vaid see, et hoolimata erandlikust kolmnurksest põhiplaanist, ei ole siseruumi arvelt tehtud kompromisse ning et ruumiprogramm töötab hoonemahus väga hästi.
Arhitektide sõnutsi lähtuti lahenduses laialt levinud, töökindlast kontorite planeerimise loogikast1. Ruumiline jaotus on saavutatud lihtsa võttega, kus keset hoone kolmnurkset põhiplaani asub ristkülikukujuline maja südamik, millesse on koondatud kõik väiksemad toetavad ruumiüksused, nagu tualetid, nõupidamis- ja vaiksed ruumid. Kolmnurga ääred jagunevad avatud kontoripindadeks, ühisruumideks ning vallamaja avalikuks osaks. Muidu lihtsas siseruumis on üks selge arhitektuurne žest: läbi kahe korruse ulatuv punane volikogu saal maja südamikus. See on parajalt napakas, ülepingutamata, vahvalt laetud ruum. Saal avaneb läbi mõlema korruse katuseakendeni, mis on kiriklikuks kontrastiks muidu horisontaalse väljana mõjuvas kontoriruumis.
Välja pakutud tegevuspõhisus seisneb püsivate töökohtade puudumises ja võimaluses oma töölauda vastavalt parasjagu käsil olevale projektile ja meeskonnale vahetada. Valla majandusosakonna juhataja ja vallavanem kirjeldasid toimivat töökorraldust nii, et moodustatud on maksimaalselt kaheksast töötajast koosnevad laudade grupid, jagunetakse osakondade järgi, ning et senini on enamik töötajaid jäänud kindlaks ühele töölauale2. Ametnike selline valik on mõistlik, õõnestamata seejuures pikemas perspektiivis tegevuspõhise kontori ideed, sest vallamaja kontor on hierarhiavaba ning lihtsasti ümberkorraldatav, kui mõni uus tegevus seda ette näeb. Puudub punnitatud keerukus, mida töötajad ise ad hoc-meetoditega lahendama peaksid. Paindlik lahendus toimib uues pandeemiaolustikus hästi, mis vast ongi parim näide selle tänapäevasusest.
Koit Ojaliiv viitas oma 2020. aasta oktoobris ilmunud Saue vallakeskust kajastavas Sirbi artiklis Leonhard Lapini sõnadele, et Eesti ja kogu maailma arhitektuuri suurim probleem on isiksuste puudumine. Ojaliiv omakorda avaldas arvamust, et Saue vallamaja projekteerinud arhitektuuribüroos Molumba on need isiksused olemas3. Isiksuste esiletõstmine või igatsus nende järele seostub siinkirjutajale egoistliku minevikupraktikaga, millest eemaldumisega kaasnevad eelkõige positiivsed nähtused. Nende hulka kuuluvad näiteks tööjõu ärakasutamise märkamine ning sellega tegelemine, möönmine, et suurema osa tunnustatud loojaisiksuste ümber on teistest inimestest koosnev tugistruktuur, püüd nii sotsiaalselt kui ka keskkondlikult jätkusuutlikult tegutseda. Mulle näib, et isiksustest on arhitektuuris kasu ainult juhul, kui nad ei püüa oma karismale toetudes või oma ühiskondlikku privileegi ära kasutades poodiumile tõusta, vaid on oma intellekti valmis isetult kasutama. See võiks seisneda oskuses projekteeritava ruumi tulevast kasutajat kuulata, tajuda ja tunnistada teiste poolte kaasautorsust, kaasata tellijat viisil, et ta tunneb võimet oma otsuste kaudu hoone ruumilist lahendust mõjutada4, lõhkuda müüti kunstnik-arhitektist, kellel kliendi jaoks puudub reaalsustaju ja kes enda meelest on liialt intelligentne, et tellija teda mõistaks. Ojaliivi Sirbis öeldu pani mind mõtlema, kuidas tajusin vallakeskust külastades Molumba arhitektide kohalolu ning milline võis olla nende osa vallamaja realiseerimise laiemates protsessides.
Liikusin hoones ringi avalike suhete juhi Sirje Piirsoo, vallavanem Andres Laisa ning majandusosakonna juhataja Silver Libe juhatamisel, kes selgelt tunnetasid oma panust ja vastutust hoone tegelikuks saamise juures. Selline tellija- ja kasutajapoolne suhtumine on jätkusuutlik – oma vastutust ollakse valmis ka kandma. Tööst arhitektidega räägiti lugupidamisega ning meeldiva koostöö vaimus, ringkäigul ei tulnud ette olukorda, kus tellija oleks ruumiliste otsuste veenvuses kahelnud või kasutanud kirjeldamisel tegelikkusega vastanduvat žargooni.
Tellija teadlikkusele ning Saue linnavalitsuse ja EAL-i koostöös hästi seatud võistlusülesandele aitas kindlasti kaasa see, et Saue linnakeskust oli 2017. aastaks juba paar korda ruumiliselt mõtestatud. Poolteist aastat kestnud töö tulemusena andis Linnalabor koos OÜ-ga Väike Vasak Käsi ja Saue linnavalitsuse tellimisel 2014. aastal välja Saue keskusala visiooni raporti5. Tänapäevase planeerimispraktika põhimõtetega kooskõlas oleva kaasloomise protsessis tehti koostööd linna, maaomanike ja linnaelanikega, mille üks oluline eesmärk oli huvigruppide ühine arutelu ning nende võimestamine. Sündis visiooni kokkuvõttev keskusala tsoneeringukaart, mis koos raportiga oli ette nähtud olema hilisema detailplaneeringu üks lähtedokumentidest. Linnalabori uurimistöö on kasulik infokiht, seda eelkõige ruumilist teadlikkust suurendava protsessina, mille linnavõim ning -elanikud olid enne vallavalitsuse hoone projekteerimist läbi teinud.
Mõnevõrra üllatavalt Linnalabori esindajat vallamaja 2017. aasta arhitektuurivõistluse žüriisse ei kutsutud6. Küll aga oli žürii liikmete seas arhitekt Egon Metusala, kes kuulus 2016. aastal Saue keskuseala arhitektuurivõistlusel ostupreemia pälvinud kollektiivi7. Niisiis osales žürii töös vähemalt üks ala varem kontseptuaalselt läbi töötanud arhitekt.
Molumba töö oli osa laiemast protsesside võrgustikust. Pean märkimisväärseks, et Molumba arhitektide tegevus on suutnud kaudselt ja otseselt kokku tuua erinevaid huvigruppe, eelnevalt tehtuga mõistlikult arvestada ning siduda kõik hästi toimivaks hooneks ja selle ümbruseks, mis arvestab edasiste ruumiliste arenguvõimalustega. Arhitektide võimekus seisneb siin egoistliku praktika minetamises, seejuures laskmata kesksel välja pakutud ideel ruumiliselt keskpäraseks lahustuda.
Ideed
Kui nüüd uuesti arutleda küsimuse üle, et mis võiks olla tänapäeva arhitektuuri suurim probleem, siis pakun välja, et puudu pole mitte isiksustest, vaid ideedest. Jõutagu nendeni kas individuaalselt, kogukondlikult, grupina või kuidas tahes, aga tõsi on, et iga avalik võistlus ja projekt kannab endas potentsiaali ning ressursirohkusest tulenevalt vastutust teha ära midagi ka projekteeritavast hoonest väljapoole ulatuva keskkonna kasuks. Selleks on vaja ideid, mis laiendaksid projekteeritava tähenduslikkust intertsest objektist agentsusega ruumiks.
Eesti arhitektuuri kaldumine MVRDV-likku või ka BIG-ilikku diagramm-arhitektuuri on üldiselt väga hoonekeskne. 1990. aastatel Hollandis tuule tiibadesse saanud lihtsatesse vormidesse taandatud arhitektuur, mille üks eesmärk oli avalikult rahastatud arhitektuuri arusaadavus, taandus 2000. aastatel Taani büroo BIG tegevusena ruumiloomeks lineaarse kommunikatsioonivoona. Selliste projektide lähtepunkt ruumiga suhestumisel on tavaliselt pealiskaudne, see sõidab hoolimatult üle olemasolevatest ruumilistest väärtustest ning peidab oma tühisuse „suure idee“ argumendi taha, kusjuures idee suurus väikse kujundi üleelusuuruseks muutmisest kaugemale ei ulatu. Pigem laskudes metafooridesse kui arvestades ruumi tegelikkusega projekteeritakse arhitektuurseid ikoone: tagurpidi U kujuline maja, suusamägi-maja, W-kujuline maja, jalgadele tõstetud maja jne.
Saue vallavalitsuse hoone tuletab meelde, et lihtsa kujundiga saab ka tundlikult ümber käia. Üks arhitektidele antud lähteülesanne oli valla keskuse ruumiline organiseerimine ja selge vormiline žest on selles keerukas, laialivalguvas linnakeskuses hea idee. Liiga palju on veel lahtisi otsi, et teada, kuidas täpselt Saue linna keskus tulevikus areneb, kuid uus vallamaja on heaks nurgakiviks erinevatele võimalikele lahendustele, suhestudes nii kaugemate tõmbepunktidega, nagu Saue raudteepeatus ja mõis koos mõisapargiga, kui ka lähematega, nagu Saue keskuse park ja kesklinna tööstuskvartal.
Teine oluline kandev idee on ristkihtpuidu läbiv kasutamine ehitusmaterjalina. Materjalide valikul arhitektuurses projektis on sageli ainult esteetiline või paremal juhul ka taktiilne kaalutlus. Võttes aga arvesse ehitussektori ulatuslikku keskkonnamõju, on selge, et 21. sajandil peab ehitusmaterjali valik projekti suunama algusest peale. Molumba arhitektid pakkusid välja võrdlemisi heade CO2 näitajatega ristkihtpuidust konstruktsiooni juba võistlusprojektis ning sellega sai idee projekti varajases faasis kõigi poolte teadvusesse istutatud.8 Ideest kujunes visioon, millest oli põhjust huvitatud olla nii ehitajal Embachil kui ka kilpide tootjal Arcwoodil, rääkimata tellijast Saue vallast, kes seadis tugeva avaliku eeskuju, ning arhitektidest endist. Materjal, mis kujundas hoonet ja on enamat kui pelgalt järelmõte, toetab selle terviklikkust.
Veendumus
Kuid lõpuni veenvast terviklahendusest jääb siiski midagi puudu. Midagi pole justkui pahasti, kuid plaani lahendamisel saavutatud meisterlikkus ja veenev ruumiplaneeringuline žest hääbuvad veidi juhuslikuna mõjuvas sisearhitektuurses lahenduses ja mõnes lohakas detailis, näiteks aknast paistvas ristkihtpuit vahelae töötlemata otsalõikes. Jääb mulje, nagu oleks projekteeriva meeskonna hoog lõpuks raugenud. Detailidele võrdväärse tähelepanu pööramine on idee lõplikuks vormistuseks oluline, sest vastasel juhul jääb see õhku rippuma, seda on lihtsam rünnata ning kulumine algab kiiremini.
Ma ei pea silmas mitte ainult detailsetest erilahendustest huvitumist, millest paljud arhitektid väidavad end mitte hoolivat, vaid lahenduse terviklikkust, mille puudumine vähendab üldpildi kvaliteeti. See omakorda on tagasilöök hoone jätkusuutlikkusele – väga väikses mastaabis hakkab tööle n-ö katkise akna efekt.9 Kindlasti on kompleksses põhjuste võrgustikus, miks sellise lõpetatuseni Eestis harva jõutakse, oma roll arhitektil, ehitajal, tellijal, turul valitsevatel tingimustel, sellel, et ehituse lõpufaasiks on ressurss juba ära kulutatud ja muulgi. Provokatsioonina käsitlen aga järgnevalt ühe võimaliku parameetrina veendumuse puudumist.
Teatud ühisjooni võib märgata Molumba ja Belgia büroo OFFICE Kersten Geers David Van Severeni projektides. Mõlemad kollektiivid paistavad silma lihtsale geomeetriale taandatud arhitektuuri poolest. Pikemalt sel spekulatsioonil peatumata toon välja, kuidas need arhitektuuribürood end oma kodulehel kirjeldavad. Molumba lühikeses, ühelauselises kirjelduses seisab: „molumba on universaal-arhitektuuribüroo Tallinnast“.10 OFFICE kirjeldab end pikemalt: „OFFICE on tuntud oma idiosünkraatilise arhitektuuri poolest, kus ehitatud ja teoreetilised projektid käivad käsikäes. Nende projektid on otsekohesed, ruumi tähtsustavad ja põhinevad arhitektuuriteoorial. Büroo taandab arhitektuuri tuuma kõige algsema vormini: kasutades piiratud hulka algupäraseid geomeetrilisi reegleid, luuakse raamistik, milles elu saab kogu oma komplekssuses lahti rulluda.“11
Punk ambivalentsus või suured sõnad kodulehel ei pruugi tegelikkusest täielikku pilti anda, kuid see on siiski positsioonivõtt avalikkuse ees. Väidan, et KGDVS-i projektides on läbivalt näha nende toetumine enda seatud referentssüsteemile, teoreetilisele raamistikule või isegi ideoloogiale, mis suunab nende projekte mastaabist või valmis ehitamisest olenemata. Toon selle erinevuse sisse, kutsudes üles arutelule: kui arhitektuuribüroo Molumba projektid oleksid kantud veendumusest või teoreetilisest raamistikust, mis suunab nii nende üldist tegevust kui ka kõnealust projekti, kas oleks jõutud tervikliku lahenduseni, kus meisterlikkus, mis on saavutatud näiteks hoone planeeringus, laieneks teistessegi mastaapidesse?
Edulugu
Saue vallamaja on mitmes mõttes selle kümnendi Eesti arhitektuuri üks edulugusid. See hoone ei ole tähelepanuväärne lihtsalt arhitektuurse objektina, vaid osana tulevikku suunavast ja sellega arvestavast linnaplaneeringulisest ülesandest. Edulugu on ka nüüdisaegses materjalikasutuses: ristkihtpuidu propageerimine ja tavapärastamine ehitusmaterjalina on iseenesest julgustükk. Samuti on muljetavaldav, kuidas vald initsiatiivi võttis ja usalduslik meeskonnatöö heade tulemusteni viis. Molumba tegevus ei ole mitte ennastimetlev, vaid on kantud ideedest ruumiga tähenduslikult tegeleda. Jälgin põnevusega, kuidas nüüd end kindlalt kehtestanud büroo tulevikus seda võimekust kasutab.
LAURA LINSI tegeleb arhitektuuriga ja ruumiga projekteerides, kirjutades, üliõpilasi juhendades ja uurimuslikke projekte teostades. Ta on stuudio LLRRLLRR üks asutaja.
PÄISES foto: Tõnu Tunnel
AVALDATUD: Maja 104 (kevad 2021), peateema Mis on õhus?
1 Autori telefonivestlus arhitekt Johan Taliga Molumbast, 11.03.2021.
2 Autori vestlus vallavanema Andres Laisa, majandusosakonna juhataja Silver Libe ja avalike suhete juhi Sirje Piirisooga, 4.02.2021.
3 Koit Ojaliiv, „Iseloomuga tegelane“ – Sirp, 23.10.2020.
4 Viitan tellija agentsusele ehk toimevõimekusele (ingl agency), mis on Sõnaveebis lahti seletatud järgnevalt: „inimese võime sotsiaalselt toimida, võime oma otsuste kaudu midagi mõjutada. (filosoofias, sotsiaalteadustes) Agentsus.“ [EKI ühendsõnastik 2020]. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2020. https://sonaveeb.ee/agentsus.
5 Rohkem Linnalabori tööst Saue linnakeskusega saab lugeda Linnalabori kodulehelt http://linnalabor.ee/sauekeskus/. Saue keskusala visioon. Lõppraport on kättesaadav: http://www.linnalabor.ee/failid/n/1f3d2a115a5a1a686569c6d440aed1ad.
6 Autorile Linnalabori juhatuse liikme Keiti Kljavini poolt edastatud lühikesed kommentaarid OÜ Väike Vasak Käsi esindajalt Kristi Grišakovilt ning Linnalabori esindajalt Regina Viljasaarelt, 01.03.2021.
7 Ülevaadet võistlusprojektist saab näha Arhitektuuribüroo MA kodulehel: Saue linna keskus, arhitektuurikonkurss, 2016, ostupreemia. Kaasautorid: Liis Uustal, Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ). https://www.abma.ee/Saue-linna-keskus.
8 Autori telefonivestlus arhitekt Johan Taliga Molumbast, 11.03.2021.
9 Ingliskeelsest väljendist broken window effect, mille kohaselt terviku üks halvas korras või katkine osa toob kaasa eksponentsiaalse allakäigu.
10 Ingl „Molumba is an all around architecture office from Tallinn“. Allikas: https://www.molumba.com/about.
11 Ingl „OFFICE is renowned for its idiosyncratic architecture, in which realisations and theoretical projects stand side by side. The projects are direct, spatial and firmly rooted in architectural theory. The firm reduces architecture to its very essence and most original form: a limited set of basic geometric rules is used to create a framework within which life unfolds out in all its complexity.“ Allikas: http://officekgdvs.com/about/.
