Laura Linsi: ideed ja isiksused Saue vallamaja näitel

SAUE VALLAMAJA
Asukoht: Kütise 8, Saue
Arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi, Heidi Urb (Molumba)
Konstruktor: Laur Lõvi, Triin Sigus (Makespace)
Sisearhitektuur: Eeva Masso, kaasa töötasid Katrin Tammiksaar, Jaana Albert (EEOO Studio), Molumba
Maastikuarhitektuur: Molumba 
Haljastus: Maarja Gustavson (ruumikujundusbüroo Polka)
Eriosad: O3 Technology
Ehitaja: Embach Ehitus OÜ
Tellija: Saue Vallavalitsus
Pindala: 1300m2
Võistlus: 2017
Projekt: 2017–2019
Valmis: 2020

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2020

Iga avalik võistlus ja projekt kannab endas potentsiaali ja vastutust teha midagi ära ka projekteeritava hoone keskkonna heaks.

Pandeemia ajal inimeste liikumisele seatud piirangute tõttu puudub Saue vallamajja sisenemisel muidu avalikes hoonetes nii tavapärane anonüümse külastaja tunne. Sisenemine on isikustatud. Vallakeskuse uus hoone on seejuures nii kodune, et seal käiakse ringi sokkides või sussides.  Välisjalanõude eemaldamise nõue ei paista tulenevat hirmust rikkuda uus vaipkate, vaid on töötajate mugavusest ajendatud kokkulepe – võim hoone üle on kasutajal ja mitte vastupidi.

Ehk on teisigi peale minu, kellele fotodelt on Saue uus vallamaja jätnud suursuguse mulje: selge kujund, sümbolobjekt, kentsakas, kuid ikkagi pidulik sammastik. Pärast hoone külastamist rõhutaksin hoopis teisi selle omadusi: Saue vallamaja on täpselt paraja suurusega, paslik kontorihooneks ja katalüsaatoriks, mis juhib, mõjutab ja kiirendab edasisigi linnaruumilisi arenguid Sauel. Milline on arhitekti roll nendeni viivates protsessides? Kas selleks, et arhitekti hoog enne hoone terviklikku valmimist ei raugeks, tuleks kasuks tema tegevust laiemalt suunav veendumus või teoreetiline raamistik?

Paslik lahendus

Eelkõige on Saue uus vallavalitsus kontorihoone, mis on töökohaks 2017. aastal ühinenud Saue linna ning Kernu, Nissi ja Saue valla ligi 80 ametnikule. Juba arhitektuurivõistluse faasis seati arhitektidele ülesanne läheneda töökeskkonna kujundamisele nüüdisaegselt ning arhitektuuribüroo Molumba on sellele lahenduse leidnud tegevuspõhise avatud kontoriruumi näol. Vaevalt, et avatud kontori kontseptsioon 21. sajandil enam kedagi üllatab, kuid Saue vallavalitsuse korruseplaanide meisterlikust läbilahendamisest tulenevalt toon selle välja. Oluline ei ole mitte nende uuenduslikkus, vaid see, et hoolimata erandlikust kolmnurksest põhiplaanist, ei ole siseruumi arvelt tehtud kompromisse ning et ruumiprogramm töötab hoonemahus väga hästi.

Arhitektide sõnutsi lähtuti lahenduses laialt levinud, töökindlast kontorite planeerimise loogikast (1). Ruumiline jaotus on saavutatud lihtsa võttega, kus keset hoone kolmnurkset põhiplaani asub ristkülikukujuline maja südamik, millesse on koondatud kõik väiksemad toetavad ruumiüksused, nagu tualetid, nõupidamis- ja vaiksed ruumid. Kolmnurga ääred jagunevad avatud kontoripindadeks, ühisruumideks ning vallamaja avalikuks osaks. Muidu lihtsas siseruumis on üks selge arhitektuurne žest: läbi kahe korruse ulatuv punane volikogu saal maja südamikus. See on parajalt napakas, ülepingutamata, vahvalt laetud ruum. Saal avaneb läbi mõlema korruse katuseakendeni, mis on kiriklikuks kontrastiks muidu horisontaalse väljana mõjuvas kontoriruumis.

Välja pakutud tegevuspõhisus seisneb püsivate töökohtade puudumises ja võimaluses oma töölauda vastavalt parasjagu käsil olevale projektile ja meeskonnale vahetada. Valla majandusosakonna juhataja ja vallavanem kirjeldasid toimivat töökorraldust nii, et moodustatud on maksimaalselt kaheksast töötajast koosnevad laudade grupid, jagunetakse osakondade järgi, ning et senini on enamik töötajaid jäänud kindlaks ühele töölauale (2). Ametnike selline valik on mõistlik, õõnestamata seejuures pikemas perspektiivis tegevuspõhise kontori ideed, sest vallamaja kontor on hierarhiavaba ning lihtsasti ümberkorraldatav, kui mõni uus tegevus seda ette näeb. Puudub punnitatud keerukus, mida töötajad ise ad hoc-meetoditega lahendama peaksid. Paindlik lahendus toimib uues pandeemiaolustikus hästi, mis vast ongi parim näide selle tänapäevasusest.

Koit Ojaliiv viitas oma 2020. aasta oktoobris ilmunud Saue vallakeskust kajastavas Sirbi artiklis Leonhard Lapini sõnadele, et Eesti ja kogu maailma arhitektuuri suurim probleem on isiksuste puudumine. Ojaliiv omakorda avaldas arvamust, et Saue vallamaja projekteerinud arhitektuuribüroos Molumba on need isiksused olemas (3). Isiksuste esiletõstmine või igatsus nende järele seostub siinkirjutajale egoistliku minevikupraktikaga, millest eemaldumisega kaasnevad eelkõige positiivsed nähtused. Nende hulka kuuluvad näiteks tööjõu ärakasutamise märkamine ning sellega tegelemine, möönmine, et suurema osa tunnustatud loojaisiksuste ümber on teistest inimestest koosnev tugistruktuur, püüd nii sotsiaalselt kui ka keskkondlikult jätkusuutlikult tegutseda. Mulle näib, et isiksustest on arhitektuuris kasu ainult juhul, kui nad ei püüa oma karismale toetudes või oma ühiskondlikku privileegi ära kasutades poodiumile tõusta, vaid on oma intellekti valmis isetult kasutama. See võiks seisneda oskuses projekteeritava ruumi tulevast kasutajat kuulata, tajuda ja tunnistada teiste poolte kaasautorsust, kaasata tellijat viisil, et ta tunneb võimet oma otsuste kaudu hoone ruumilist lahendust mõjutada (4), lõhkuda müüti kunstnik-arhitektist, kellel kliendi jaoks puudub reaalsustaju ja kes enda meelest on liialt intelligentne, et tellija teda mõistaks. Ojaliivi Sirbis öeldu pani mind mõtlema, kuidas tajusin vallakeskust külastades Molumba arhitektide kohalolu ning milline võis olla nende osa vallamaja realiseerimise laiemates protsessides.

Liikusin hoones ringi avalike suhete juhi Sirje Piirsoo, vallavanem Andres Laisa ning majandusosakonna juhataja Silver Libe juhatamisel, kes selgelt tunnetasid oma panust ja vastutust hoone tegelikuks saamise juures. Selline tellija- ja kasutajapoolne suhtumine on jätkusuutlik – oma vastutust ollakse valmis ka kandma. Tööst arhitektidega räägiti lugupidamisega ning meeldiva koostöö vaimus, ringkäigul ei tulnud ette olukorda, kus tellija oleks ruumiliste otsuste veenvuses kahelnud või kasutanud kirjeldamisel tegelikkusega vastanduvat žargooni.

Tellija teadlikkusele ning Saue linnavalitsuse ja EAL-i koostöös hästi seatud võistlusülesandele aitas kindlasti kaasa see, et Saue linnakeskust oli 2017. aastaks juba paar korda ruumiliselt mõtestatud. Poolteist aastat kestnud töö tulemusena andis Linnalabor koos OÜ-ga Väike Vasak Käsi ja Saue linnavalitsuse tellimisel 2014. aastal välja Saue keskusala visiooni raporti (5). Tänapäevase planeerimispraktika põhimõtetega kooskõlas oleva kaasloomise protsessis tehti koostööd linna, maaomanike ja linnaelanikega, mille üks oluline eesmärk oli huvigruppide ühine arutelu ning nende võimestamine. Sündis visiooni kokkuvõttev keskusala tsoneeringukaart, mis koos raportiga oli ette nähtud olema hilisema detailplaneeringu üks lähtedokumentidest. Linnalabori uurimistöö on kasulik infokiht, seda eelkõige ruumilist teadlikkust suurendava protsessina, mille linnavõim ning -elanikud olid enne vallavalitsuse hoone projekteerimist läbi teinud.

Mõnevõrra üllatavalt Linnalabori esindajat vallamaja 2017. aasta arhitektuurivõistluse žüriisse ei kutsutud (6). Küll aga oli žürii liikmete seas arhitekt Egon Metusala, kes kuulus 2016. aastal Saue keskuseala arhitektuurivõistlusel ostupreemia pälvinud kollektiivi (7). Niisiis osales žürii töös vähemalt üks ala varem kontseptuaalselt läbi töötanud arhitekt.

Molumba töö oli osa laiemast protsesside võrgustikust. Pean märkimisväärseks, et Molumba arhitektide tegevus on suutnud kaudselt ja otseselt kokku tuua erinevaid huvigruppe, eelnevalt tehtuga mõistlikult arvestada ning siduda kõik hästi toimivaks hooneks ja selle ümbruseks, mis arvestab edasiste ruumiliste arenguvõimalustega. Arhitektide võimekus seisneb siin egoistliku praktika minetamises, seejuures laskmata kesksel välja pakutud ideel ruumiliselt keskpäraseks lahustuda.

/…/

Edasi saab lugeda Maja 2021 kevadnumbrist (peateemal “Mis on õhus?”, nr 104). Number on müügil mais ja juunis kaupluste ajakirjalettidel ja raamatukauplustes Apollo, Puänt, samuti Arhitektuurimuuseumis, Kumus, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

LAURA LINSI tegeleb arhitektuuriga ja ruumiga projekteerides, kirjutades, üliõpilasi juhendades ja uurimuslikke projekte teostades. Ta on stuudio LLRRLLRR üks asutaja.

Foto päises: Tõnu Tunnel

1 – Autori telefonivestlus arhitekt Johan Taliga Molumbast, 11.03.2021.

2 – Autori vestlus vallavanema Andres Laisa, majandusosakonna juhataja Silver Libe ja avalike suhete juhi Sirje Piirisooga, 4.02.2021.

3 – Koit Ojaliiv, „Iseloomuga tegelane“ – Sirp, 23.10.2020.

4 – Viitan tellija agentsusele ehk toimevõimekusele (ingl agency), mis on Sõnaveebis lahti seletatud järgnevalt: „inimese võime sotsiaalselt toimida, võime oma otsuste kaudu midagi mõjutada. (filosoofias, sotsiaalteadustes) Agentsus.“ [EKI ühendsõnastik 2020]. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2020. https://sonaveeb.ee/agentsus.

5 – Rohkem Linnalabori tööst Saue linnakeskusega saab lugeda Linnalabori kodulehelt. http://linnalabor.ee/sauekeskus/. Saue keskusala visioon. Lõppraport on kättesaadav: http://www.linnalabor.ee/failid/n/1f3d2a115a5a1a686569c6d440aed1ad.