Maria Pukk: liiguta mind

VÕRU KESKVÄLJAK

Arhitektuurivõistlus algas: 30.12.2014
Tulemused avalikustati: 07.04.2015
Võidutöö: „Urban Gadget“
Autor: Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)
Meeskond: Risto Aim, Mirko Arras, Kaija Arroval, Helen Batista, Edgar Kaare, Kristo Klementi, Raiko Palm, Siim Porila
Ehituse projektijuht: TREV-2 Grupp
Masinate ehitaja: RMK-Invest
Väljak avati: 2019. aasta juunis

Mõjusa vormikeelega lummuslik väljak köidab tähelepanu, haarab mängu ja uurib kasutaja valmisolekut ruumiloomes osaleda.

Võru keskväljak on viies väljak, mis on valminud EV100 „Hea avaliku ruumi“ programmi raames. Eelmisel aastal valmis neli, sel aastal lisandub veel sama palju. 

Võru võistluse eesmärk oli leida parim ruumiline lahendus Võru keskväljakule ja seda ääristavatele tänavatele. Žürii valis seitsmeteistkümne töö vahel.

Võru on tuntud oma lineaarse planeeringu ja hästi säilinud ajaloolise puitarhitektuuri poolest. Keskväljaku ja Tamula järve vaheline ala on täis korrapärastes ridades ühekordseid puitmaju. Keskväljaku ääres on erinevatel kümnenditel hoonestust tihendatud ja kaasajastatud, seal enam nii idüllilist miljööd ei kohta. Villem Tomiste väljapakutud väljaku kandev motiiv, sõõr-kaar-võru, on arvestades ümbritsevat arhitektuurset korrastamatust selge lahendus. See on lihtne ja lööv, vastandudes 2009. aastal valminud jutustavale, erinevate vormidega mängivale Tamula rannapromenaadile.

Väljakuruumi ümbritsevad erineva arhitektuurikeele ja otstarbega hooned: Võru Katariina kirik, 18. sajandi mõisahoones paiknev Võru gümnaasium, SEB pangakontor, endine pritsimaja, Võru Maavalitsuse hoone. Senine aegunud ja mitu korda üle kirjutatud väljak oli aastatega kaotanud oma identiteedi ning funktsiooni, samal ajal puudus linnal keskne koht, esindusväljak. Väljak oli muutunud hämaraks, kõrgete puudega metsistund pargiks. Kogu ala iseloomustas mahajäetus ja kaootilisus.

Millest koosneb hea linnaruum ja väljak? See on inimmõõtmeline, kõiki kaasav ruum, ilusate vaadetega, turvaline, päikseline ja samas varjuline, valgustatud, mitmekesine ja sundimatu kohtumispaik. Võru uuel keskväljakul on kõik need omadused olemas.

UUS MUUTLIK VÄLJAK

Võru keskväljak koosneb justkui kahest erinevast osast. Esimene on rahulik kiriku ümbruse ala, kuhu on asetatud Estonia katastroofis hukkunute monument ja infomoodul. Haljasalad on terasribaga sillutatud pinnast eraldatud. Väljaku teine osa on mänguline, pööraste elementidega, hele ja avar tegevusruum. Selle väljakuosa ilme muutub pidevalt – just nagu 21. sajandi elu ise. Tardunud stsenaariume siin ei kohta.

Uus keskväljak annab Võrule tagasi tüki avalikku ruumi, kuid mitte ainult. Võru saab tagasi väljaku kõige klassikalisemas mõttes – neljast küljest hoonetega piiratud esindusliku ruumi. Valminud on muudetav, võimalusi pakkuv linnakeskkond, mis kõnetab silmapaistvusega. Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin“ ehk „Üks isemoodi linn“ on uue väljaku raames realiseerunud kõige ehedamal kujul. Võru keskväljaku lahendus erineb teistest EV100 „Hea avaliku ruumi“ programmi väljakutest mustvalge värvigamma ja jõulise geomeetria poolest. Võrudele, kaartele ja ratastele on üles ehitatud kogu linnaliste elementide süsteem.

Foto: Paco Ulman

Väljakut ümbritsevad hooned toimivad nõtke väljakuruumi kulissidena. Taastatud on hooneteesine avarus. Hooned on suuremas osas kasutuses ja on tõenäoline, et seoses väljaku valmimisega täituvad ka tühjad esimese korruse pinnad tegevustega, mis omakorda valguvad ka väljakule. Graniitväljakut katavad siia-sinna asetatud linnamasinad ja ala pinnakattelahendus mõjub õhuliselt ja rahulikult, tekitades n-ö neutraalse põranda.

Autor kirjutab oma töö seletuskirjas: „Katariina allee siht on musta värvi sillutisega viidud üle platsi kunagise mõisahoone, praeguse kooli peafassaadini. Väljakul allee siht avardub ning selle keskele on kavandatud platsiga samas tasapinnas asuv purskkaev.“ Kohapeal viibides tundub, et vihje järve lähedusele võiks olla isegi selgemalt tähistatud.

Idee mängida ühtsele kaaremotiivile allutatud mobiilsete esemetega ja luua nende abil toimiv linnaruum on teistest väljakutest selgelt erinev lähenemisviis. Eriti efektne on uus väljak pimedal ajal, mil platsi kohal ripuvad valgusvõrud. Võru keskväljakul puuduvad kohtkindlad jutustavad dominandid ja mastaapsed, mustrilised sillutuspinnad. Arhitekt soovis luua ala, mis jaotab linna esindusväljaku statsionaarseks linnaruumiks ja dünaamiliselt arenevaks programmiks, milleks on linnamasinate arendamine.

/…/

MARIA PUKK on disainer ja maastikuplaneerija, kest töötab arhitektuuribüroos OAAS ning õpetab EKAs keskkonnadisaini. Maria on ka Võru Keskväljaku arhitektuurivõistluse žürii liige.

Edasi saab lugeda MAJA 2019.a. suvenumbrist.Osta number Apollo e-poest, kauplustest üle Eesti või saada tellimus.

Ülemise foto autor: Paco Ulman.

LOE VEEL

Urbanistlik visionäär Villem Tomiste

Villem Tomiste on nagu Noor-Eesti tegelane – siiralt euroopalik ja linlik, kutsudes kohalikus alalhoidlikus kultuuris kohati esile skepsist. Erinevalt nii mõnestki ühiskondlikku hüve jutlustavast arhitektist elab ta ka ise moel, mida oma linnavisioonides propageerib – üdini urbanistlikult, jalgsi ja trammiga liigeldes, ülearu tarbimata ja esteetiliselt viimistletult. Kaasaegne ruumikultuur on tema jaoks võimaluste väli, mis ulatub linnaruumi- ja maastikuprojektidest dialoogideni nüüdismuusika, kujutava kunsti ja mitmesuguste näitusepraktikatega.
Küsis Ingrid Ruudi.

Merle Karro-Kalberg: koledus viib mõnikord tõhusamalt edasi kui ilu

Tahame suhestuda kõikvõimalike arhitektuuri puutuvate otsustega ning ühiskonna kasvav digitaliseerimine mõjutab seda, kuidas toodetakse, tarbitakse ja vahetatakse kultuurilisi artefakte. Meid huvitab, kuidas uus tehnoloogia muudab inimeste argirutiini, kultuuri ning kui palju see omakorda mõjutab füüsilise ruumi asustamist ja muutmist. Meid huvitab, mil viisil tuleks nende suurte argimuutuste valguses arhitektuur ümber mõtestada.

Leonhard Lapin: kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel

Praegu vajatakse hoopis üldisemaid, peamiste usundite ajaloost etteulatuvaid arhetüüpseid kuvandeid, kust võib leida isegi uue tehnoloogilise maailma allikaid. Sest need elavad inimese sügavaimas hingesopis, Maarjamäe memoriaalil on see õnnestunud.