Putukad ja väil

Putukaväilast on palju juttu, aga mis ta täpselt on, kus asub ja mis on ta eesmärk?

Putukaväil ulatub piki vana raudteetrassi Kopli kaubajaamast Hiiuni. Tegu on koondnimega erinevatele linnaplaneeringulistele tegevustele, mille tulemusena saame näha kuut linnaosa ühendavat aktiivset rohe- ja kergliiklustelge, mis arvestab nii linnakodanike kui ka looduskeskkonna vajadusi. Kuid mõistena elab „putukaväil“ juba praegu iseseisvat elu, mis kohati tundub, on kasvanud suuremaks kui projekt ise ega pruugi enam olla seotud konkreetse asukohaga. Uue lineaarpargi seos päevakajaliste üleilmsete probleemidega, näiteks liigirikkuse säilitamise vajadus linnakeskkondades, ja vajadusega lahendada neid kohalikul tasandil on leidnud linnakodanike mõistmist.

Vaade Paavli ja Pelguranna pargilõigule. Tallinna ruumiloome osakond, 2022.

Kontseptsioon uue rohekoridori tüpoloogia taga sündis ajurünnakul 2019. aastal Tallinna linnaplaneerimisametis. Augmented Urbansi välisprojekti raames tehtud töö üks ajendeid oli keskkonnauuringus selgunud tõdemus, et kõrgepingeliinide alune maa on oluline telg tolmeldajate teekonnale Astangult Tallinna südamesse. Tolmeldajatele hästi sobivad niidud olid tekkinud tänu ohutusnõuetele, mis piiras inimtegevust. Teise ajendina oli Eleringi plaan viia liinid mastide otsast maa alla, mis vabastas maa ümbermõtestamiseks.

Installatsioon „Põhukabel”. Eneli Kleemann, Kateriina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil, Marie Anette Veesaar, 2022. Foto: Paco Ulman

Lääne-Tallinnat läbivas 13 kilomeetri pikkuses lineaarpargis võib eristada üheksat linnaruumilist tüpoloogiat. Putukaväil läbib eramu- ja kortermajade piirkondi, tööstus- ja jäätmaa-alasid ning olemasolevaid parke ja metsasid. Erinevates piirkondades võtab planeeritud putukaväil erinevaid vorme. Kinnised alad lülitatakse rohe- ja jalakäiguvõrku. Need väljakujunenud alad, kus juba on park või roheala olemas, muudetakse paremini läbitavateks. Piirkondades nagu Merimetsa, kus kasutuskoormus on väga suur, on eesmärk organiseerida ja kohati ka vähendada inimtegevuse mõjusid, võimaldades loomaliikidel pargi vaiksemaid osasid kasutada. Planeeritavad saavad olema vastavalt vajadusele sekkuda ja otsuste tegemisel on arvestatud liigirikkuse säilitamisele.

Putukaväila trassi saab üldiselt jaotada kahte ossa: Telliskivi tänavast kuni Paldiski maanteeni ning sealt Hiiu raudteepeatuseni. Põhja-Tallinna Putukaväila osa koosneb eriilmelistest piirkondadest, mis on seni kas avalikusele suletud, nagu Kopli kaubajaama ala, või piiratud kasutusega, nagu endine kõrgepingeliinialune territoorium Sõle tänava kandis. Nende ruumide areng saab olema kõige drastilisem, selle tulemusena muutuvad endised vaheruumid linnakodanike jaoks sihtkohtadeks või igapäevaselt kasutatavateks mitmekesiseks ja kvaliteetseks avalikuks ruumiks.

Installatsioon „Roo-sumin”. Triin Vallner, Ko Ai, 2022. Foto: Paco Ulman

Kui Põhja-Tallinnas läbib Putukaväil eriilmelist ja tihedat linnaruumi, siis Hiiu ja Mustjõe vahelises alas on probleemiks pigem linna ja lineaarpargi omavaheline mentaalne ja füüsiline kaugus. Olemasolev kergliiklustee on rajatud kui infrastruktuur, mis täidab ainult pikiliikumise funktsiooni ning sedagi mitte eriti hästi. Erinevad liikumiskiirused, mis teineteist takistavad, kontaktala puudumine ja ruumiline monotoonsus on peamised asjaolud mida ette heita. Putukaväila projekti raames lisatavate funktsioonide, liikumiskiiruste ja -tüüpide lahutamine ja varieerimine, kohalike vajaduste ja ühenduste tugevdamine ning rohekomponentide toetamise eesmärgiks on kasvatada infrastruktuursest objektist park.

Putukaväila projektil on otsene mõju ümbritsevale linnaruumile. Näiteks endise Kopli kaubajaama ala ja Paavli kvartali tulevasi otsused saavad olema oluliselt mõjutatud uutest liikumisteedest ja trammipeatustest, mis lülitavad seni tagahoovilaadsed kohad avaliku ruumi võrku. Putukaväila projekt töötab teljestikul, kus pikkupidi on see osa üle linnapiiri toimivast rohekoridorite võrgustikust, ristipidi aga kohaliku potentsiaali võimestaja ja arengusuundade mõjutaja.

PACO ULMAN on arhitekt Tallinna Strateegiakeskuses. EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimisosakonnas doktorant ja juhendaja

PÄISES: vaade Paavli ja Pelguranna pargilõigule. Tallinna ruumiloome osakond, 2022.
AVALDATUD: Maja 111 (talv 2023), peateema Tänavarahutus

JAGA