Ülemiste City tutvustab end tuleviku suunanäitaja ja esimese targa töö- ja elukeskkonnana Eestis. Nüüdisaegne targa elukeskkonna käsitlus seab keskmesse inimese vajadused. Vaatleme, kuidas Ülemiste piirkond vastab inimese keskkonnapsühholoogilistele vajadustele.

Ameerika poliitikateoreetik Benjamin R. Barber väitis 2013. aastal üsna veenvalt, et nüüdisaegsetel linnadel on globaalsete probleemide lahendamiseks suurem valmidus kui riikidel. Barberi järgi kehtib see ka kliimamuutustele puhul: „Seal, kus riigid on teinud kõige vähem, on linnad teinud enim.“

Äpid ja muud digirakendused on tasapisi leidnud tee Eesti omavalitsuste ruumiloomevahendite valimikku. Uurisin erinevatelt omavalitsustelt, millised digitaalsed koosloome ja kaasamise vahendid on nutivalitsemiseks käiku lastud.

Ülemiste  linnak  on  viimase  15  aasta  jooksul  muutunud  kesklinnakõrvasest  tööstusalast  rahvusvahelise  haardega  nutilinnakuks.  Uurisime  Ülemiste  linnaku  arendajatelt,  milliste  probleemidega  nad  rinda  pistavad  ning  kuidas  teadus  ja  tehnoloogia  neile  selles  abiks  on.

Loodusliku ja tehisliku maailma tasakaalustatud planeerimiseks vajame tööriistu, mis annaksid nii eksperdile kui elanikule ülevaate erinevate piirkondade maastikukvaliteetidest. Millised vahendid aitavad analüüsida elupõhiseid andmeid?

Kas seadusruum soosib või pärsib Eestis elukeskkonna kujundamist nutikalt ja nutikaks?

Tallinna Tehnikaülikooli tulevikulinna professor Jenni Partanen arutleb Tallinna Ülemiste linnaku näitel targa linna planeerimisega seotud väljakutsete üle ja tutvustab kavandatavat uurimistööd.

Eesti mobiilsusettevõtted on teel maailma tippu. Uurisime Eesti mobiilsusettevõtluse lipulaevadelt, mida uuenduslikku on neil laual ja millisena nähakse liikuvuse tulevikku.

Tervishoiukriis sunnib tähelepanu pöörama meid ümbritseva vahetu ruumi kvaliteedile. Kuidas kujutleda, millised võiksid olla paremad lahendused meie kodude, töökohtade, linnaosade ja avaliku ruumi jaoks 30–40 aasta pärast?