Tõnis Arjus: ehitusmaterjalide roheline aed

TARTU MART REINIKU KOOLI STAADIONIHOONE
Arhitektuur: Tõnis Arjus ja UNStudio
Arhitektuursed sõlmed: ENAR Envolventes Arquitectónicas
Konstruktiivne osa: Ivo Roolaht (OÜ Roolaht ja Partnerid)
Osirys projekti elementide disain: UNStudio ja Osirys projekti konsortsium
Ehitaja: Embach Ehitus OÜ
Hoone netopind: 250 m2
Projekt: 2016
Ehitus: 2017
Tellija: Tartu Linnavalitsus

Reiniku kooli staadionihoone valmimise saaga Osiryse nimelise EU rahastatud projekti kaudu on vähemalt sama keeruline ja põnev kui uuestisünni ja muutumise jumala Osirise mütoloogiline lugu.

12 riigi ligi 20 erineva ettevõtte koostööst välja kasvanud hoone on rajatud eesmärgiga katsetada põhjamaistes tingimustes projekti raames loodud fassaadi ja siseseinte elemente.

Projekti eesmärgiks oli astuda suur samm edasi väiksema ökoloogilise jalajäljega materjalide ja nendest kokku pandud konstruktsioonielementide arendamisel. Suureks väljakutseks oli ruumi sisekliima parandamine, mis tähendab sünteetiliste lenduvate materjalide vältimist ja hea õhuvahetuse tagamist. Selleks töötati muuhulgas välja uuenduslikud biokomposiitmaterjalid.

Osiryse projekti raames loodi kolme tüüpi ehituselemendid – vahesein, välisseinapaneel ning klaasfassaadi element.

Seintes on kasutatud tavapäraste alumiiniumprofiilide asemel uudset ökoloogilisest sideainest ja džuudi ning klaasi kiududest koosnevat profiili. Tegemist on ootamatult stabiilse ja tugeva materjaliga, mis näeb ka hea välja, ehkki oma otstarbe tõttu jääb ta enamasti seina sisse peidetuks.

Soojustusena on kasutatud Portugalist pärit korki ja biovahtu, mis on valmistatud taimset päritolu plastikust.

Kumerad fassaadiplaadid on UNStudio disainitud ja tehtud džuudist ning bio-epovaigust.

Tuletõkkeplaadid on bio-HDPE (madalsurve polüetüleen) ja kipsplaadi jääkidest pressitud, siseviimistluses on kasutatud enamasti lenduvatest orgaanilistest ühenditest tulvil värvide asemel fotokatalüütilisi värve, mis erinevalt tavapärastest värvilahendustest mitte ei eralda saasteaineid, vaid katalüüsi tulemusena seovad neid, puhastades niiviisi siseruumi õhku.

Osirys projekti partnerid: Tecnalia, Acciona, VTT, Fraunhofer, AIMPLAS, IVL, Tartu City Government, Tecnaro, Coventive Composites, Omikron Dokk, Amorim Cork Composites, ENAR, Bergamo Tecnologie, Visesa, Sicc, Conenor Oy, Collanti Concorde, UNStudiO

Uurimistöid rahastas Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi grant nr 609067 https://osirysproject.eu.

TÕNIS ARJUS on arhitekt ja töötab Tartu linnaarhitektina

Avaldatud 2018.a. kevadnumbris (nr 93).

LOE VEEL

Katrin Koov: Mäetaguse reisikiri

Muutustele avatud Mäetaguse alevikus on õnnestunud erinevatest ajastutest pärit hoonetest koosnev keskuseala siduda hea väliruumiga mõjusaks ja terviklikuks keskkonnaks.

100 numbrit kriitilist arhitektuuridiskussiooni: vestlusring MAJA peatoimetajatega

Ajakiri Maja on 1994. aastast olnud keskne platvorm Eesti arhitektuuri kajastamiseks ja edendamiseks. Ajapikku saavad päevakajalistest ajakirjanumbritest olulised ajastu dokumendid, mis oma valikute ja teemade tõstatamisega loovad pildi sellest, kuidas Eesti arhitektuuri mõistetakse ja hinnatakse ka aastate pärast. Ajakirja sajanda numbri puhul vestlesid kõik, kes peatoimetaja rolli aja jooksul täitnud – Leele Välja, Piret Lindpere, Triin Ojari, Katrin Koovi ja Kaja Pae –, rääkides tööpõhimõtetest ja ajakirja muutumisest läbi kahe ja poole kümnendi. Küsis Andres Kurg.