Foto Epp Mardi

Yoko Alender: ühistranspordist linnalise liikuvuse ja kõrge elukvaliteedini

SUURTEST TRENDIDEST

Ühest küljest põhjustab (sisse)ränne Euroopas rahutust, teisest küljest vaevleb kogu Euroopa kvalifitseeritud tööjõu ja talentide puuduses. Töö iseloom ja heaolu kasvu eelduseks nõutavad kutseoskused on muutumas. Euroopa rahvastik vananeb. Linnastumine jätkub. Industriaalajastul kolisid inimesed töökohtadele järele. Nüüd oleme infoühiskonnast jõudmas tähelepanu majandusse (attention economy) – kogu info on üleilmselt kättesaadav, seetõttu tagab konkurentsieelise ainult see, mis suudab tähelepanu köita. Elukeskkonna kvaliteedist on saanud peamine võti talentide ligimeelitamiseks ning (suur)linna elamisväärsusest kriteerium riigi majanduse ja heaolu kasvuks. Linnad on Euroopa konkurentsivõime ja jätkusuutliku arengu edu võti. Väärtuslik linnakeskkond on oluline kogu maailma jaoks – 2050. aastaks elab kaks kolmandikku maailma rahvastikust linnades. Järgnevalt keskendun siiski Euroopa eripäradele.

TARTU – EESTI KÕIGE EUROOPALIKUM LINN

Tartu turundab end juba aastaid „heade mõtete linnana”. Tallinnast vaadatuna on Tartu linnaplaneerimise ja avaliku ruumi kujundamise seisukohast üha enam ka euroopalik „heade tegude linn”. Näiteks kesklinna kõnniruumi väljaehitamine, jõeäärsed jalgrattateed, kaasava eelarve raames linlaste ettepanekul alla lastud kõnniteede äärekivid, Roosi tänava uus kujundus ja hiljuti (Tartu Kaubamaja kehva õppetunni järel) kerkinud kenasti linnaruumiga suhestuv Kvartal. Linnalise liikuvuse ja elukvaliteedi parandamine on sel kevadel Tartus ühe väljundi leidnud trammi-idees. Kindlasti valimiste-eelsesse aega sobivalt intrigeeriv mõte – kas ja kuidas on tramm Tartu jaoks parim lahendus – on omaette lugu väärt. Kiiduväärne algatus on ühistranspordi ja linnalise liikuvuse teema põhjalikum käsitlus kevadel peetud visioonikonverentsil „Tartu ühistransport 2030”. 

Foto: Tõnu Tunnel

Tartu arenguperspektiive tutvustas Indrek Ranniku. Esitlusest kumas läbi euroopalik nägemus inimmõõtmelisest kompaktsest ja tihedast linnaruumist. Sümpaatne on Tartu rahvusvahelisus, avatus ja nutikus. Plaanid linna tihendamiseks ja jalgrattasõitude osakaalu tõstmiseks tunduvad realistlikud, Tartu vaimu ja ruumi püütakse vähemalt kesklinna puhul meeldivalt kooskõlas hoida. Positiivne ja loomulik on lõpuks ometi tihedam koostöö ülikooli inimgeograafide ja IT-sektoriga. Konverentsil tutvustasid tehtut ja tulevasi ettevõtmisi Positium ja Comodule rattaringluse arendajad.

LINNALINE LIIKUMINE ON ENAMAT KUI PRAEGUNE ÜHISTRANSPORT

Konverentsil käsitletud teemade haare viitas sellele, et Tartus osatakse näha linnalise liikuvuse parandamist laiemalt kui ideed Tartu trammist. Hiljuti kutsus transpordianalüütik Hannes Luts Tallinna linnajuhte diisliarmastusest loobuma. Tartus kinnitas Volvo esindaja, et tulevik kuulub elektritranspordile ja tutvustas uusimaid elektribusside lahendusi. Akude mahu kasvades ja hindade alanedes kaotavad saastavad ja mürarikkad diiselsõidukid oma viimasedki eelised. Elektritranspordil on kindlasti positiivne mõju elukeskkonnale – elektribussid ei reosta õhku ega tee müra – bussipeatus võib olla hea avalik ruum, kasvõi kohvik. Omaette uus suund on konverentsil EasyMile’i tutvustatud iseliikuvad „minibussid”, mis täiendavad ühistranspordi- ja/või takso-/sõidujagamisteenust. 

Tänapäevane (Eestis tuleviku) ühistransport on üha enam mugav ja kasutaja (eri)vajadustele kohanduv terviklik võrgustik. Moodne liikuja ei taha raisata neljandikku palgast eraautole, mis 94% ajast on pargitud, vaid sõidab kas ratta, bussi või trammiga, võtab maale minemiseks carpool’ist auto või kasutab muud sõidujagamisteenust. 

ÜHISTRANSPORT – VABADUS JA VÕIMALUS MUGAVALT LIIKUDA

Meie oma tõusev täht, Harvardi ülikoolis töötav urbanist Andres Sevtsuk rääkis ühistranspordi ja linna arengu seostest – ühistransport on tänapäevases käsitluses mitte pelgalt tramm või buss, vaid inimeste vabadus ja võimalused mugavalt liikuda. Oluline on osata näha linnalise liikuvuse mõju elukvaliteedile. Helsingi on võtnud 2025. aastaks eesmärgiks vabastada linlased vajadusest eraauto järele. Vastne üldplaneering Helsinki 2050+ visioneerib kasvavat, tihendatavat ja samas inimmõõtmelist linnaruumi. Ühistransporti ei käsitleta iseseisvana, pigem on see vahend linna arenguks. Eesmärgiks ja väärtuseks on elav ja elamisväärne linn ning tervislikke valikuid soosiv linnaruum. Juha-Pekka Häyrynen Tampere linnavalitsusest tutvustas konverentsil Soome suuruselt teise linna arengut. Ka Tamperes käsitletakse linnalist liikuvust, ühistransporti koos linna arengusuundadega. Uus trammiliin planeeritakse sinna, kuhu soovitakse uut tihedust, mitte ei oodata, kuni on toimunud iseeneslik linna laialivalgumine, et seejärel hakata liiklusprobleeme mitmetasandiliste ristmikega lahendama, mis kesklinna tiheduse asemel ummikud toovad.

RATAS, TERVIS JA RAHVAMAJANDUS

Taanlaste tähelepanu keskpunkti suunatud inimmõõtmelise ja elamisväärse linnakeskkonna loomine on olnud maailmas eeskujuks juba aastakümneid. Vanameister Jan Gehli asemel, kes nii Tartus kui ka Tallinnas on korduvalt selle fenomeni tagamaid avanud, esindas Gehl Arhitekte seekord Andreas Røhl. Praktikuna sisuliselt Kopenhaageni rattalinnapeana töötanud Røhl kirjeldas taanlaste valikute tagamaid. Peamised kolm universaalset põhjust, miks rattasõitu soosida, on mugavus, mõju majandusele ja tervisele. Linnade paisudes ei kujune elukvaliteedi näitajaks luksuslik auto, vaid võimalus liikuda vabalt, turvaliselt ja tervislikult. Samuti kummutas ta eluliste näidete abil müüte, mis linnalist liikuvust arendades kõigis maailma paigus vastu on kajanud – meil ei ole rattasõiduks sobivat kliimat, me armastame oma autosid, ärid surevad välja jne. Tuttav, eks! Olevat ju taanlased maailma kõige õnnelikumad (2) ka (ja võibolla eriti) nüüd, kui nende pealinnas kaks kolmandikku sõitudest tehakse jalgrattaga. Võiksime ka proovida.

POLIITIKATE JUHTIMINE

Lily Song tõi konverentsil esile, et linnade arengu suuremate sisuliste muutuste eelduseks on poliitikate juhtimine. Näiteks Andres Sevtsuk ja Lily Song on aidanud kaasa muutuste juhtimisele. Nende lihtsad ja konkreetsed selgitused avavad linna toimimise printsiipe ja põhjuslikkust ka võhikutele. 

Professionaalne tänapäevane linnajuhtimine ja linnaplaneerimine tähendab, et linnalist liikuvust arendatakse terviklikult investeeringutega ühistransporti, koos kaubanduse ja asustuse suunamisega, nii et erinevad linnaelu aspektid toetavad üksteist. Ehkki tasa ja targu, mõjutab linnaplaneerimine positiivselt ühiskonda, linna konkurentsivõimet ja linlaste heaolu. Ehk siis 2030. aastal ei oota Eesti linnaelanik enam pingsalt reedet, mil ära maale saab, vaid naudib elu mõnusaid argiseid linnalisi liikumisi iga päev. Ja seda mitte ainult Tartus. 

YOKO ALENDER on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise magister, kes on töötanud arhitektuuri, kultuurikorralduse ja poliitika vallas nii era-, mittetulundus- kui ka avalikus sektoris, linna ja riigi tasandil. Yoko on keskendunud arhitektuuri ja ühiskonna seostele ja avalikule ruumile. Aastast 2015 on Yoko XIII Riigikogu liige.

Viited:

1 Luts, H. „Tallinn loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile”.
Eesti Päevaleht 20.06.2017
2 „
Happiness Report 2016”.

LOE VEEL

Laura Linsi: East projektiläbirääkimised

Vestlus Judith Lösingi, Julian Lewise ja Dann Jesseniga (arhitektuuribüroo East Architecture Landscape Urban Design Ltd.) selle üle, kuidas büroo ligi 20 aasta pikkune arhitektuuritegevus suhestub autorluse teemaga ja kuidas peaaegu ainult Londonis tegutsemine seda vormib.

Hans van der Heijden: korduslaul

Kas muusikaga võiks leiduda paralleele arhitektuuriloome töömeetodites? Kas ka projekteerimisest võiks mõelda kui millestki, mida teatud rühm inimesi piiratud aja jooksul loob? Kas arhitektuur võib olla protsess, mille käigus lisatakse projekti pidevalt uusi kihte ning eri inimesed teevad erinevat kaastööd, alates kindlakäelisest bassimängijast kuni lauljani, müüriladujast projektijuhini ning ennekõike projekteerijast lõppkasutajani?