Balti Jaama Turg. Foto: Hendrik Vissel

Balti Jaama Turg – vastab arhitekt Lembit-Kaur Stöör

Küsis Kaja Pae.

Arhitektuur: Raivo Kotov, Kaur-Lembit Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht / KOKO Arhitektid
Maastikuarhitektuur: Eleriin Tekko / KOKO Arhitektid
Sisearhitektuur: Kärt Loopalu, Kadri Kaldam / KOKO Arhitektid
Konstruktsioonid:   Allar Nõges / Neoprojekt OÜ
Tellija: Astri Kinnisvara OÜ
Ehitaja: Mapri Ehitus OÜ
Kinnistu pindala: 16 309   m2
Hoone netopind: 19 200 m2
Projekt: 2014-2016
Ehitus: 2016-2017

Millised eesmärgid seadsite endale uue turu projekteerimise käigus ja milles seisnesid peamised väljakutsed?

Piltlikult öeldes oli meie peamine eesmärk tuua Balti jaama turg tänasesse päeva. Suureks abimeheks oli Telliskivi selts, kes esindas kohalike arvamusi ja ettepanekuid. Huvitav ülesanne, mis nõudis kõvasti improviseerimist, oli vana turu käigupealt ümberkolimine naaberkrundile uue turu ehitamise ajaks. Sellest sai alguse Depoo turg koos Reisijate tänava äärse toidutänavaga. Vaadates vana turu olulisust ning kaubanduse üldist arengut Tallinnas, oli meil arendajaga selge ühine eesmärk: me teeme turgu, mitte kaubanduskeskust. Analüüsietapi käigus külastasime koos tellijaga suurlinnade turge, et tekiks arusaam kaasaegsest turust ja selle toimimisest. Kogesime Camdeni turu sopilist tihedust ja Borough turu avarust, mis inspireeris meid edasiseks tööks. Tunnetasime piiri, kus liigne disain ja organiseeritus võib hakata piirama turu miljööle omast mitmekesisust. Peamine vormiline, funktsionaalne ning hiljem ka ehituslik väljakutse oli vanade ajalooliste laohoonete ja uue struktuuri omavaheline sidumine töötavaks koosluseks.

Mis on uue turu arhitektuuri tuumaks, milleta turg poleks see, mis ta on?

Turul on peamine tegevus kauplemine ja inimestevaheline suhtlemine. Hea turg on rahvaküllane ja avastamist väärt keskkond, milles on vabadust, muutust ja ootamatusi. Et seda kõike soodustada, tuli luua ruumiline struktuur, mis oleks funktsioonide paigutamise osas paindlik ning ei oleks disainilt pealetükkiv. Püüdlesime muudetava, valgusküllase ja inimsõbraliku keskkonna poole. 

Olulisim arhitektuurne element on hooneid ja väliala kattev katus, mis koondab erinevad tegevused ühe mütsi alla. Turu toimimise otsustab, kuidas külastajad, kauplejad ja erinevad tegevused seal endale koha leiavad. Meie soov oli ehitada üles arhitektuur, mida on võimalik sisuga täita nii, et tekiks eriline atmosfäär. 

Oluline osa õnnestumises oli tellijal, kes oli meie mõtetele avatud ning kokkuvõtvalt saab öelda, et projekt realiseerus tervikuna. Suuremahuline ja komplitseeritud projekt oli ehitajale paras pähkel, aga nad said hästi hakkama.

Turg on väga hästi linnaruumiga ühendatud – avaneb Balti jaama ja Kalamaja poole, lisaks Telliskivi loomelinnaku poole jäävad mitmeti läbitavad väliterrassid. Kuidas mõtestasite turu rolli ümberkaudse linnaruumi suhtes ja kuidas tekkis mastaapsete väliterrasside mõte?

Turgu ümbritsev piirkond (Kalamaja, Pelgulinn, Telliskivi kvartal, Balti jaam) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud. Vana turg oli ajale jalgu jäänud ja muutuste toimumine oli üksnes aja küsimus. Turg asub paljude inimeste igapäevasel liikumisteel. Siia koondub ühistransport ning vanalinna ja sadama lähedus loob eelduse, et siia satuvad ka turistid. Eesmärk oli luua alale võimalikult palju sissepääse. Reisijate ja Kopli tänava vahelise ühenduse kujundamine avaliku, terrassidena lahendatud liikumisteena tulenes soovist kavandada hoone igast küljest vaadeldava ja ligipääsetavana. Hoonel puudub sisuliselt tagahoov – see on peidus terrassidega kaetud ala all. Meil oli hea võimalus hoonet kavandades arvestada kõrvaloleva Depoo ala tulevikuvisiooniga ja läbi mõelda nende kahe ala avaliku ruumi ühendamine. Vanalinna sihis tekib Telliskivi tänavalt oluline juurdepääs Depoo alale. See on avalik ruum, mis kulgeb Reisijate tänava suunas ja liidab endaga turu terrassidega ala. Teine oluline liikumissuund on Depoo kvartalist turu suunas. Projekteerimisprotsessis tuli hästi välja tellija valmidus panustada avalikku ruumi – väljakutesse ja terrassidesse, mis moodustavad osa kogu miljööst. Välialade suurus oli tingitud tõdemusest, et turg peab olema mõnus olemise koht.

Foto: Tõnu Tunnel
Foto: Tõnu Tunnel

Mõned kriitikud on väljendanud igatsust endise Balti jaama turu järele ja tauninud uue turu keskklassistumist. Ehkki see pole otseselt arhitektidele suunatav kriitika – arhitekt loob paratamatult uut ja väljakujunenud kooslusi uues kuues säilitada on ilmselt võimatu ja vastuolulinegi. Kui palju mõtlesite endise turu fenomeni peale? Mida püüdsite endisest turust säilitada, mille osas andsite aru, et see pole säilitatav?

Me olime teadlikud igatsustest ja hirmudest seoses uue turu tulekuga. Skeptikud ütlesid juba enne projekti valmimist: ah, tuleb jälle mingi keskus. Loomulikult oli vana turg omapärane jäänuk. Ma julgeks arvata, et paljud fännid külastasid turgu kui teemaparki, justkui selleks, et heita pilku seisakusse ja sugugi mitte värske toidukraami hankimiseks. Kohalikuna, oma mentaalkaardil, nägin kohta suvise turuna juur- ja puuviljade ostmiseks. Külmal ajal olid tingimused väga halvad, nii külastajatele kui ka kauplejale. Murelik küsimus, mida mu tuttavad esitasid oli, et mis saab vanaprouadest, kes müüvad oma suvila maalapil kasvatatud saadusi. Kas nad kaovad? Projekteerimise käigus oli see teema üleval ja täna on turupidaja teinud pensionäri soodustused lauarendile ning vanaprouad on jätkuvalt olemas, sulandunud üldisesse turumiljöösse. Alles on väga paljud vanad kauplejad. Vaesemate inimeste mingitest linnapiirkondadest väljatõrjumise vältimine, vaesusega tegelemine on munitsipaal- ja riigi poliitika ja ka ruumipoliitika küsimus, arhitektil ja arendajal üksi on siin raske otsustavat mõju avaldada.

Uue turu struktuur (vanad ajaloolised laohooned, avaturu asetus), ühendused linnaruumiga (sissepääsud) ja inimeste liikumissuunad lähtuvad ikkagi vanast turust. Oleme muutnud kogu ruumi avatumaks, paremini loetavaks ja inimsõbralikumaks. 

LEMBIT-KAUR STÖÖR töötab KOKO arhitektuuribüroos ja on üks uue turu autoritest.

LOE VEEL

Joonas Hellerma: kõikjal kodus

Ühendatus, seotus, kodusus – kõik see kuulub inimeseks olemise juurde ja tekib meis ka siis, kui kodukohaks pole tingimata Arkaadia maakonna idülliline ja harmooniast pakatav pastoraal.