MÕTLUS
Kui ületada liha paradoks ning teha nähtamatuks muudetud loomatööstuse tegelikkus pisutki nähtavamaks, võiks ju olla mõeldav liikuda toitumisviiside poole, mis ei vaja loomade ekspluateerimist.
Peale puude elab ka 70% Eesti inimestest linnas või linnalises keskkonnas — kas hingata puhast õhku ei olegi nende inimõigus?
Selle loo põhiküsimus: mis jõud on haisul? Ning: kes tunneb haisu? Kes räägib haisust? Kes otsustab, kus haiseb?
Taimede teadusliku nime ülesmärkimine on küll kutse märgata neid, meid ümbritsevaid elusolendeid, kelle elu(tegevus) teeb üldse elu siin ilmas võimalikuks, ent teisalt ka küsimus keele ja nimetamise kontrolliva olemuse kohta. Installatsioon „Nimetatud“ ajab ruderaaltaimede ja teiste botaaniliste olendite jälgi – messingust sildid märgivad ära ülimalt argiste taimede nimed.
Hooletaristu kui kogukondlik algatus läheb kaugemale pelgast funktsionaalsusest, luues sidemeid, mis kosutavad vaimu ja soodustavad kollektiivset paranemist. Lisa Goncharenko tutvustab nelja Ukraina algatuse ja vabaühenduse kogemust, mis puudutavad Ukraina ülesehitamist keset käimasolevat sõda.
„Crystal Computing (Google Inc., St. Ghislain)“ on videopõhine uurimistöö Belgias Saint-Ghislainis asuvast Google'i andmekeskusest.
Fotoseeria inimloodud taristust, mis vormib meie avalikku ruumi. Autor keskendub paikadele, mille on loonud või mida on mõjutanud inimesed ning kus muutuvate elutingimustega kohanedes ristuvad funktsionaalsus ja esteetika.
Kuidas pensionisambad aga üldse kasvavad? Kuhu seda kogutuvat summat liigutama pead, et see kasvõi inflatsiooniga sammu peaks? Ja mis rolli need minu säästud ilmaelus praegu mängivad?
„… kui humanistid kaebavad, et inimesi koheldakse kui objekte, on nad täielikult ebateadlikud, et nad kohtlevad objekte ebaõiglaselt.“ Bruno Latour
