NUTIKAS
Selleks et toimuks kultuuriline nihe sellise materjali- ja energiakasutuse poole, mis võtaks arvesse planeedi taluvuspiire, tuleb ümber hinnata aluseeldused selle kohta, kuidas hooned ümbritseva maailmaga suhestuvad.
Ühendkuningriigis on hulk omavalitsusi võtnud kasutusele passiivmaja meetodi, et realiseerida oma kasvavaid ambitsioone sotsiaaleluasemete valdkonnas. Kas sellest võiks paraneda ka ruumi kvaliteet?
Arhitektuuribüroo nostalgiline kuvand joonestuslaudadest ja rapidograafidest on taasiseseisvunud Eestis sündinud põlvkonnale võõras. Oma arhitektuuriõpinguid alustasime baastasemel arvutioskust omandades ning astusime julgelt 2D ja 3D, visualiseerimise ja BIM-projekteerimise maailma.
Maxime Cunin disainibüroost Superworld kirjutab jagamistaristu loomisest.
Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgemas disainikoolis G. Ware Travelstead arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekava juht. Peale oma tegevuste Bostonis on tal tihe side Tallinna ja Eesti kunstiakadeemiaga, kus on juhendanud doktorante ja nõustanud arhitektuuriteaduskonda. Hiljuti nimetas ülikool Antoine Piconi tema saavutuste ja teenete eest audoktoriks.
Renoveerimismaratonil on oluline arutleda selle üle, millist käsitlust ja lisandväärtusi saaks pakkuda olemasolev ruum, et avalduks selle täielik potentsiaal ja et see suhestuks hästi tänapäevase kasutajaga. Diana Drobot koos Päär-Joonap Keedusega heidavad pilgu juba 2010. aastal alanud renoveerimistöödele Rakveres Seminari tänaval ja järeldab, et ehkki ühe stiili ja mõõdupuu järgi rekonstrueeritud elamutest võib kujuneda naabruskond, ei taga see sidusat, kasutajaid toetavat hoonetevahelist ruumi. Ta kirjutab arhitektuurse terviku võimendamise võimalusest renoveerimismaratonil.
Hoone kasutusea täitumine ei tähenda, et hoone on end ammendanud, kirjutavad Simo Ilomets ja Anni Martin. Eesti vananeva elamufondi renoveerimises ja ehitusmaterjalide taaskasutamises näevad nad nii tehnilist kui ka loomingulist väljakutset, kus arhitektide osalus on hädavajalik.
Eesti settekiht väärib väärindamist, leiab materjaliarenduse ja disainistuudio kuidas.works. Maria Luiga ja Hannes Praks kirjutavad hiljutisest maaehitusteemalisest õppereisist Pariisi. Prantsusmaal on pinnast, nii otseses kui ülekantud tähenduses, et nüüdisaegses ehituskultuuris jätkusuutlikke ehitusvõtteid propageerida ja rakendada. Head savist pinnast on ka Eestis, siin aga on ehitus- ja arhitektuurivaldkonna vaade sellele praegu veel pioneeride Prantsusmaa ja Belgia omast erinev. Ehitusplatsidel kaevatavat vaadeldakse meil endiselt kui jääki.
Modulaarsetel ja taaskasutatavatel ehituskomponentidel põhinev tööstuslik ehitustehnoloogia aitab parandada ehitustegevuse tõhusust ja lahendada paljud valdkonna murekohad.
