NUTIKAS
Ameerika poliitikateoreetik Benjamin R. Barber väitis 2013. aastal üsna veenvalt, et nüüdisaegsetel linnadel on globaalsete probleemide lahendamiseks suurem valmidus kui riikidel. Barberi järgi kehtib see ka kliimamuutustele puhul: „Seal, kus riigid on teinud kõige vähem, on linnad teinud enim.“
Biomeetrilistest tehnoloogiatest ja ruumielamuste kalkuleerimisest – kas inimese ja masina vahelise suhtluse täiustamine võib tundmatuseni muuta ruumikogemust?
Äpid ja muud digirakendused on tasapisi leidnud tee Eesti omavalitsuste ruumiloomevahendite valimikku. Uurisin erinevatelt omavalitsustelt, millised digitaalsed koosloome ja kaasamise vahendid on nutivalitsemiseks käiku lastud.
Ülemiste linnak on viimase 15 aasta jooksul muutunud kesklinnakõrvasest tööstusalast rahvusvahelise haardega nutilinnakuks. Uurisime Ülemiste linnaku arendajatelt, milliste probleemidega nad rinda pistavad ning kuidas teadus ja tehnoloogia neile selles abiks on.
Loodusliku ja tehisliku maailma tasakaalustatud planeerimiseks vajame tööriistu, mis annaksid nii eksperdile kui elanikule ülevaate erinevate piirkondade maastikukvaliteetidest. Millised vahendid aitavad analüüsida elupõhiseid andmeid?
Kas seadusruum soosib või pärsib Eestis elukeskkonna kujundamist nutikalt ja nutikaks?
Tallinna Tehnikaülikooli tulevikulinna professor Jenni Partanen arutleb Tallinna Ülemiste linnaku näitel targa linna planeerimisega seotud väljakutsete üle ja tutvustab kavandatavat uurimistööd.
Eesti mobiilsusettevõtted on teel maailma tippu. Uurisime Eesti mobiilsusettevõtluse lipulaevadelt, mida uuenduslikku on neil laual ja millisena nähakse liikuvuse tulevikku.
Tervishoiukriis sunnib tähelepanu pöörama meid ümbritseva vahetu ruumi kvaliteedile. Kuidas kujutleda, millised võiksid olla paremad lahendused meie kodude, töökohtade, linnaosade ja avaliku ruumi jaoks 30–40 aasta pärast?
Eesti linnade ja valdade suurim katsumus on liikuda valitsemiselt võimaldamisele. Võimaldav omavalitsus soodustab elanike initsiatiivi ja osapoolte vahelist koostööd.
