Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt: antidepressant väikelinnadele

„Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi raames on Eesti Arhitektide Liit koostöös kohalike omavalitsustega korraldanud seeria linnaväljakute arhitektuurikonkursse.

Hea avaliku ruumi“ võistlused on ajaloos pretsedenditu väärtusega – nii süsteemselt ei ole majadevahelise ruumi kvaliteedi parandamisele veel lähenetud. Esimesed väljakud nende 15 hulgast on realiseeritud ja kasutamiseks valmis. 

Kuidas välja pakutud uuendused konkursitööst projektiks ning paberilt ruumi jõuavad? Väikelinnakontekstil on ilmselt alati mõnevõrra redutseeriv, ent loodetavasti mitte lõdvendav-labastav mõju. Hästi sõna-sõnalised kujundid ja äratuntavad narratiivid (lilled, loomade ja tarbeobjektide siluetid, vapi- ja rahvussümboolika) lähevad rahvale küll peale, aga on ruumi sisulisel korraldamisel äärmiselt kaheldav tee.

TÕRVA KESKVÄLJAK

Arhitektuurivõistlus algas 18. novembril 2014
Tulemused avalikustati 19. veebruaril 2015
VõidutööMulgi kuurort
Autorid: Novarc Group ja Arhitekt Must ühiskollektiiv koosseisus Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving, Illimar Klammer
Peaprojekteerija: Novarc Group AS
Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti
Väljaku avamine toimus 2018.a. kevadtalvel

Arhitektuurivõistluse korraldajad otsisid lisaks Tõrva keskväljakule lahendust ka kontaktalas paiknevatele Nooruse pargile ja Tõrva veskijärve haljasalale – või õigupoolest nende sidumisele üheks toimivaks süsteemiks, nn turismiteljeks.

Ajutisele tõrvakale, kelle suvemaja asub näiteks Koorküla kandis, on Tõrva Konsum (suurlinlikuma alternatiivina Patküla poele) koht, kus kord või kaks nädalas inimesi näha, linnamelu tunnetada, kohvikukohvi juua ja pirukaid võtta.

Ajaloolise kõrtsimaja ette kujunenud parkla oli aastaid just selliste pikaajaliste külaliste kogunemiskoht, kus parkivate autode vahel juttu ajada ja jäätist süüa. Ebamugav küll, aga ruumiliselt ja funktsionaalselt ainuloogiline. Seega ütles juba esimene, isiklikust kogemusest treenitud pilk võidutööle: õige valik. 

“Mulgi kuurort”

Võidutöö alusel välja ehitatud Tõrva keskväljak ongi ennekõike väga loogiline: ruumi kasutamine on selge ilma liigsete suunisteta. Ilmselt seetõttu, et  hoonestust on ümber suure väljaku siiski vaid osaliselt, nii et selle toetavatele seintele väljaku moodustumisel lõpuni loota ei saanud, jaotati olemasolev ruum mitmeks väiksemaks kohaks. Osadeks lõhkumine ja funktsioonide vahel jaotamine mõjub enamikel juhtudel halvasti ja pigem tõrjub kui soodustab suhteid, kuid Tõrva kontekstis on see ainuõige lähenemine.

Väiksemateks alamplatsideks nihutamine välistab kivise ja ebaproportsionaalselt välja venitatud üldmulje, mis muidu kahtlemata oleks võinud tekkida. Uue väliala ruumi poolitab igasse külge avatud uus bussijaamapaviljon, mis oli tingimusena sees võistluse lähteülesandes. Taoliselt on siiani toiminud geriljaväljak ehk parklas aset leidnud sotsiaalsed episoodid said jääda samasse loogilisse asupaika, ebamugavusi põhjustav parkimine ise aga nihkus bussijaamast teisele poole.

Uude struktuuri on lülitatud ka maavalitsuse hoone, mis muidu kogu keskväljaku alast irduma kippus. Lihtsa ja selge teedevõrgustikuga on väljakutesüsteemi külge kinnitatud Nooruse park ja järv, silmapaistvaks liitekohaks skulpturaalne tõrvakorsten ning hästi toimiv järvevaatega trepistik.

Dekoratiivseid elemente on väljakul parajas koguses, nad kõik on ühest stiiliperekonnast ja mõjuvad seetõttu terviklikult. Siiski tekitab nii otsene sümbolistlik lahendus Tõrva = tõrv ja katendis kulgev Mulgi muster kerget kahtlust: kas üks-ühele väliruumi objektistatud sümbolid ei kipu mitte ruumikasutajat liiga ühekihiliseks pidama?

Foto Tiit Veermäe

Samamoodi nagu paadikujulised pingid mere ääres või roosipõõsad Roosi tänaval mõjuvad tõrvatilgad kas nimemaagiat tögava paroodia või publikut alahindava literatuurse lihtsustamisena. Kvaliteetne väliruum, mida Tõrva keskväljak koos kontaktalaga kahtlemata on, ei moodustu mitte tänu sümbolismile, vaid sellele vaatamata, sest avaliku ruumi struktuur on ainuõige.

Sel aastal pandi esimest korda uuele keskväljakule jõulupuu, õigupoolest mitu. Üks keskväljaku ilusamaid elemente (ja kogu Eestis erandlikult mõjus) on nn valguskatus – väljakuosa võrgustikuna katvad laelambi-tüpoloogiaga välisvalgustid. Ka valgel ajal defineerib taevast filtreeriv võrk ruumi mõnusaks, justkui poolprivaatseks; pimeduses „ehitab“ valgusest koosnev katus enda alla omaette kiirgava ruumi, mis tegeleb uudsel moel meie väliruumi põhilise probleemi – kliimaga. Selline kutsuva soojusillusiooniga, valgust täis ja muust ruumist eralduv, kuid piireteta „tuba“ loob kindlasti tõrvalaste jaoks uue sündmusruumi. 

Foto: Tiit Veermäe

Loe artiklit edasi Põlva ja Valga keskväljakutest: MAJA talv 2019.

KARIN BACHMANN, MERLE KARRO-KALBERG JA ANNA-LIISA UNT on maastikuarhitektid, MAJA talv 2019 külalistoimetajad.

Üleval: Tõrva keskväljak, foto Tiit Veermäe.

LOE VEEL

Pille Epner: uued elamise viisid

Tartu kesklinna on viimastel aastatel ehitatud keskkonnatundlikke kortermaju, mis kompavad arglikult, kuid tarmukalt senise elukorralduse piire.

Andres Kurg: ärge juhatage mind, las ma olen eksinud

Iga ümberkujundus, -nimetamine ja nihutamine, eriti kesklinnas, viitab alati valikutele ja otsustele, millel on laiem ideoloogiline mõõde. 13. septembril 2018 avati Tallinnas uue kujundusega Tammsaare park, mille ümberehitus oli kestnud üle aasta.