„Heliorg“ uurib Tallinna vanalinna ümbritseva bastionaalvööndi taaselustamise võimalusi.
19. sajandi keskel kadus kindlustuste kaitsefunktsioon, misjärel sai rohevööst ajapikku ringpromenaad. Tööstusrevolutsioon kandis linna aina uusi inimesi ja nii oli sajandivahetuseks elanikkond mitmekordistunud.
Bastionaalvööndist sai avaliku elu keskne tuiksoon, kuhu ehitati uued turud, kirikud, raudteejaam, teatrihooned, pargipaviljonid ning kus korraldati näitusi ja spordiüritusi. Parkidest sai aasta ringi toimiv ja linnaosi siduv kohtumispaik.
Nõukogude ajal ehitised hävisid ning bastionid muutusid ohtlikuks tihnikuks, vallikraavide parkidest kujunesid aga mitmes kohas vanalinna postkaartide inimtühi ja liigivaese rohekõrbega esiplaan.
Visioon seob vanalinna ja seda ümbritsevat tänavaruumi ning muudab pargimaastiku mitmekesiseks ja liigirikkaks avalikuks ruumiks, millega linlasi ligi meelitada.
Nii, nagu on oluline säilitada vanalinna ehituslik pärand, on oluline ka kesklinna tegevusliku pärandi hoidmine. Nii vanalinnas kui ka bastionaalvööndi visioonis vonklevad tänavad üles-alla ja käitistesse saab sisse otse tänavalt. Kõigil äridel on vitriinaken ja selle esisel terrass, kus pakkuda jooki või tooteid, mis on tehtud siinsamas, otse linna keskel.
Pargiruumi suurimaks asukaks on ERSO koos Eesti filharmoonia kammerkooriga, kelle tegevus valgub hooneseinte vahelt pargiruumi, täites tühjalt seisvad kõlakojad muusikaga.
AVALDATUD: Maja 107 (talv 2022), peateema Evolutsioon või revolutsioon?
LOE KA:
Sahtliprojekt. Los Angelese kultuurivohand – Sille Pihlak
Sahtliprojekt. Tumeaine – Ahti Sepsivart
Sahtliprojekt. Digipark – Lauri Eltermaa
Sahtliprojekt. Sümbiootiline aed-raamatukogu – Kadri Kerge
Sahtliprojekt. Arktika looduskaitsevägi – Mari Hunt
