Maja artiklipreemia laureaat 2023

• Madli Kaljuste „Raadio. Raha. Raamat” – kevad, 2023

“Narva maantee otsas tõestab tööstuskarkassile ehitatud pangahoone oma võimekust majutada ka avalikku raamatukogu. Kohustus erinevatest ajastutest ja olukordadest läbi tulla on ühine nii hoonetele kui ka inimestele”, kirjutab Madli Kaljuste oma essees. Eesti arhitektuuriväljal näikse olevat esile tõusmas üks vahepeal unustusse vajunud kihistus –1990ndate teisel poolel ja 2000ndate alguses ehitatud majad. Paljud neist on aga sellesama protsessi käigus ka hävimas, kuna nad on sattunud ja sattumas üha intensiivsema ümberehitamise või mahalammutamise surve alla. Madli Kaljuste näitab, et nähtus väärib arutelu ning eksperimenteerib viisidega, kuidas mõelda selle pärandiks muutuva kihistuse üle. Tema essee võtab tähelepanu alla iga päev tallinlaste silme all oleva, aga sellegipoolest unustusse ja perifeeriasse vajunud piirkonna: endise Punase RETi tööstuskvartali ja Parda tänavaTallinna kesklinnas, mis oli üleminekuajal üks esimesi ümberehitatud tööstusalasid. Tundlik lähenemine, värske pilk ning detaile välja fokusseerivatest fotodest ja õlipastellidest illustratsioonid toovad esile endise Punase RETi maja dünaamika, kihistused ja transformatsioonid pangahooneks ning Rahvusraamatukogu asenduspinnaks. Uurides muuhulgas, kuidas kohaldada raha laenutamiseks (kohaldatud) hoonet raamatute laenutamiseks, võib artikkel ühtlasi panna mõtlema, kas taolisel esmalt industriaalseid ja seejärel kapitalistlikke funktsioone avalike ja/või kogukondlike funktsioonide vastu välja vahetaval dünaamikal võiks olla ka laiemat kõlapinda.

Žürii Linda Kaljundi
Eesti Kunstiakadeemia professor

Nominendid koos žürii kommentaaridega

• Madis Tuuder „Narva ajaloolise linnasüdame taaselustamine“ – kevad, 2023

Narva vanalinna kohta on viimasel ajal palju arvatud ning sageli on sellega seoses kõvemini kõlanud mitte arhitektuuri- ja pärandispetsialistide, vaid mitmesuguste teiste huvirühmade hääl. Madis Tuuderi tekst lisab diskussioonile hea hulga fundeeritud argumente ja neid toetavaid näiteid. Kuigi artikli keskmes on Narva raekoja pikalt oodatud rekonstrueerimine, vaatleb tekst laiemalt ka Narva kesklinna linnaruumilist ajalugu – selle kujunemist, hävimist ja erinevaid katseid selle taaselustamiseks nii ehitiste kui muude linnaruumiliste lahenduste näol. Narva näitel avatakse ühtlasi restaureerimise ja rekonstrueerimise ajaloolist dünaamikat laiemalt. Hea valik ajaloolisi ja kaasaegseid illustratsioone aitab teemat veelgi paremini avada. Raekojahoone enda puhul arutleb autor kriitiliselt ka selle renoveerimise käigus tehtud valikute ja kompromisside üle, pakkudes sealjuures head kombinatsiooni ühtaegu kriitilisest ja mõistvast positsioonist.

• Roland Reemaa „Kaevanduse kavand. Ekstraktivism ja võtmise kunst“ – kevad, 2023

Ajal, mil üha enam räägitakse arhitektuuri jalajälje mõõtmisest, paneb see artikkel need teemad laiemasse globaalsesse ja geoloogilisse konteksti. Vaadates ühelt poolt arhitektuuri ajalugu ja teiselt poolt kaasaega, seob Roland Reemaa arhitektuuri ajaloo ja tänapäeva, keskkonna ja ekstraktivismi energia ja tehnoloogia vallas toimunud ja toimuvate arengutega. Oluliseks teemaks on ehitamise jalajäljega seonduvate arusaamade revideerimine ja avardamine: olgu selleks siis süsiniku mõõdistamisega seotud silmaklapid või globaalse ressursimajanduse ja bioloogilise ekstraktivimiga seonduv nähtamatu jalajälg. Selleski tekstis põimub arhitektuur eetika, sotsiaalsete ja koloniaalsete teemade ning võrdõiguslikkusega. Tekst tegeleb ühelt poolt väga suurte teemadega, aga toob need samas kokku ja seob ühtlasi kohalike näidetega.

• Tuul Sepp „Klindipargi võidutöö loomaökoloogi pilgu läbi“ – talv, 2023

Ökoloogi pilgu ja hääle kaasamine arhitektuuriajakirja on kõiki kaasaja väljakutseid arvestades enam kui tänuväärne. Et oma teadustöös on Eesti üks juhtivaid ökolooge (ja ühtlasi üks aktiivsemaid keskkonnateemade populariseerijaid) Tuul Sepp tegelenud just linnaloodusega, muudab see tema kommentaari Tallinna Lasnamäe klindipargi võidutööle ja selle suhetele rohevõrgustikega iseäranis asjatundlikuks ja -kohaseks. Artikkel rõhutab ja selgitab vajadust mõista, mis on loodusele hea ja testib konkreetse näite varal, kuidas selle arvestamine võiks projekteerimise vallas toimida. Samas osutab ta ka keskkonnakriisiga kaasnevate probleemide seostele inimese ja ühiskonnaga, tuues muuhulgas välja võrdõiguslikkuse – kui sageli on ligipääs loodusele rikkamatel inimestel, siis linnaloodusega tegelevate planeeringute ja projektide kaudu luuakse loodusele võrdne/võrdsem ligipääs.

• Ulla Alla „Peale pidur“ – kevad, 2023

Ulla Allast on juba kujunenud mitteehitamise üks kõige jõulisemaid eestkõnelejaid Eestis. Artikkel tugineb tema magistritööle „30 aastat pausi, Uurides mittegemist“ (2021), kohandades ja arendades seda edasi terviklikuks käsitluseks. Tulemuseks on hästi argumenteeritud ja näitlikustatud sõnavõtt ehitamise peatamiseks ning selle asemel tähelepanu koondamiseks olemasolevate ehitiste kasutamisele ja rekonstrueerimisele. Artikkel teeb tema magistritöö järeldused ja nende edasiarendused kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale, pakkudes ühtlasi huvilistele edasi rea teisigi viiteid, mis varieeruvad (kohalikust ja rahvusvahelisest) poeetikast statistikani. Argumendi osana on võimestatud ka illustratsioonid ehk omavalitsuste abil kogutud infopank kasutusest välja langenud ja tühjalt seisva ehituspärandi kohta.

Žürii saatetekst

Ajakirja MAJA 2023. aasta numbrite fookus on ühiskonnal ja keskkonnal – numbrite teema-märksõnadeks on „tänavarahutus“, „moratoorium“ ja „eluase“. Sellega astub MAJA mõned head sammud eemal Eesti elukeskkonna ja arhitektuuri peavoolust, kutsudes üles seniste praktikatega kaasnevaid, üha mastaapsemaid ja nurjatumaid ulatusi võtvaid probleeme märkama, analüüsima ja otsima viise nendega tegelemiseks. Võib aimata uue peatoimetaja rolli nende teemade veelgi süvendatumal käsitlemisel, aga samas on üleminek ja side eelnevaga sujuv, jätkates mitmeid varasemaid teemaarenguid ja -liine.

Märgiline näikse olevat arhitektuuri jalajäljega seonduvate diskussioonide avardamine ühelt poolt globaalses (ressursimajanduse) vaates ning teiselt poolt ühiskondlikus plaanis. Seega võetakse keskkonnakriisiga kohanemisega seoses fookusesse ka ühiskondlikud küsimused – arhitektuuri võimalused tegeleda (soolise, etnilise jne) võrdõiguslikkuse ja valikuvabaduse, kaasamise ja kogukondadega. Kõva häälega öeldakse välja ja analüüsitakse probleeme, millest liiga sageli ei armastata Eestis kõneleda – näiteks neid, mis on seotud eluruumi kättesaadavusega/kättesaamatusega kaasneva ebavõrdsusega.

Eetiliste ja kriitiste küsimuste tõstatamise kõrval tõuseb samavõrra esile praktilisusele ja tegutsemisele kutsuv hoiak – arvestatav osa artikleid uurib ja näitlikustab, mida siis ikkagi (saab) teha. Sealjuures kutsutakse loovat potentsiaali märkama ja nägema mitte ainult uute ehitiste projekteerimise, vaid ka (ring)renoveerimises ja mitteehitamises. Teisisõnu, kaardistades ühelt poolt alles õhus olevaid uusi arenguid ja mõtteid, tegeletakse samas juba ka käegakatsutavate praktikate tutvustamisega. Isegi kui sama eksplitsiitselt ei tule esile vaimse jätkusuutlikkuse ja jaksamisega seotud teemad, siis on igas numbris sellegipoolest väga olulisel kohal arhitektuuri ja planeerimise sotsiaalne roll ning võimalused erinevate ühiskondlike rühmade toetamisel ja võimestamisel.

Numbrid on mitmehäälsed – kõlavad praktikute ja teoreetikute hääled, erinevad valdkonnad ja põlvkonnad, kohalike kõrvale on kaasatud ka kaugemaid kirjutajaid, kõrvale ei jäeta soolisi aspekte ega kriitikat. Läbivaks jooneks on kohalike omavalitsuste ja riigiametnike kaasamine, mis loob olulise silla erialavälja ja -mõtte ning riikliku ja administratiivse tasandi vahele – see on väga oluline dialoog, mis nii mõnegi teise valdkonna puhul Eestis täna puudub. Tänuväärsena tõuseb esile regionaalne, eriti Balti riikide vaade, mis aitab hoomata sarnaste väljekutsetega tegelemise viise sarnase ajaloo ja ehituspärandiga lähinaabrite juures ning aitab kaasa järjepideva sideme ja informeerituse loomisele. 

Žürii Linda Kaljundi
Eesti Kunstiakadeemia professor

Artiklipreemia laureaat pälvis preemiaks 500 eurot ja Maja ajakirja aastatellimuse. Toetas Eesti Kultuurkapital.

Foto: Raul Mee

Vaata ka: https://arhitektuuripreemiad.ee/pessiteated/selgusid-2023-aasta-arhitektuuripreemiate-laureaadid/