Maja ja Sirbi artiklipreemia tänavused nominendid ja laureaadid valis välja ajaloolane, kultuurikriitik ja Lõuna-California ülikooli õppejõud Aro Velmet, kes tõi esile artiklite julge suhestumise laiemate ühiskondlike probleemidega.
Velmet sõnab, et nominendid avaldasid muljet selge autoripositsiooniga: „Arvustustes leiti üldistusi, mis ulatusid konkreetse hoone või linnaruumi osa funktsioonist kaugemale; näituste ülevaadetes oli tehtud kindlakäelisi valikuid.“ Velmet tunnustas ka tekstide žanrilist mitmekesisust: „Oli programmilisi tekste ja ajaloolisi ülevaateid, hoonete, näituste ja raamatute arvustusi, intervjuusid ja probleemlugusid, reisikirju ja isiklike kogemuste vahendamist, isegi heas mõttes kommunaalpornot.“
MAJA artiklipreemia laureaat
„Pealtnäha on tegu profiililooga ühest Eesti kõige edukamast arhitektist, tegelikult aga saame põhjaliku sissejuhatuse ruumifilosoofiasse ja -poliitikasse koos konkreetsete, illustreerivate näidetega. Lõokese töö keskmes on majade integreerimine ümbritseva ruumiga, nende abil ühiskondlike suhete ja ruumikasutuse kommenteerimine, nagu ta ise ütleb: „Usk arhitektuuri väljendusvõimesse.““ – A.V.
MAJA artiklipreemia nominendid
Madli Maruste, „Loova ruumi võimalikkuse linnutee“
„Pärnu Raja lasteaeda vaadeldakse läbi mitme prisma: kui pandeemilist ruumi, kui loovat ruumi, kui kosmoselaeva jne. Artikli keskne pinge moodustub nüüdisaegse õpifilosoofia (mis rõhutab mängu, korrapäratuse ja loovuse arendamist) ja praktika vahel, mille kohaselt on haridusasutused oma funktsioonilt ja arhitektuurilt peaasjalikult ikkagi panoptilised kontrolliasutused.“ – A. V.
Leonard Ma, „Pikas perspektiivis oleme niikuinii surnud“
„Arvustus arhitektuurimuuseumi näitusele „Lõpetamata linn“ on hea näide kaasamõtlevast kriitikast, mille eesmärk pole mitte lihtsalt kirjeldada ja hinnata ekspositsiooni, vaid arendada edasi näitusel püstitatud problemaatikat ja seda, kuidas on linnaplaneerimise mõtestamine 20. sajandi jooksul muutunud.“ – A. V.
Hannes Aava, „Uusurbanism ja maastikuurbanism: Jätkusuutlikuma linnaruumi ideoloogilised võitlustandrid“
„Aava on kirjutanud ülevaate kahest teoreetilist raamistikust – uus- ja maastikuurbanismist – kliimamuutuste ja ebavõrdsuse ajastul. Taas hästi illustreeritud ja ülevaatlik ekskurss ruumimõtte ajalukku, kus tuletatakse meelde klassikuid ja tuuakse ilmekaid näiteid.“ – A. V.
Ingrid Ruudi, „Kohanemine: Eesti arhitektid üleminekuaja tuultes“
„Põhjalik analüüs arhitektuurivälja muutumisest taasiseseisvumise järel, perioodist, mil ehitati vähe, aga mil toimunud debatid suuresti kujundasid järgnevate kümnendite jõujooni. Arhitektid muutusid sõltumatutest loojatest rohkem väikeettevõtjateks, ent selle võrra üritati loojakuvandit jõulisemalt säilitada.“ – A. V.
Sirbi artiklipreemia laureaat
Krister Kruusmaa, „Arhitektuuri looduslugu“
„Kruusmaa on arvustanud Šveitsi arhitekti Philippe Rahmi raamatut „Arhitektuuri looduslugu“, mis mõtestab arhitektuuriajalugu ümber kui keskkonnaajalugu: paljud arhitektuurilahendused paistavad hoopis teistmoodi, kui neid vaadata homöostaasi säilitamise seisukohast. Rahmi tõstatatud teemad on seostatud Eesti näidetega ning arvustus lõpeb üldistava arutlusega keskkonnahumanitaariast laiemalt.“ – A. V.
Sirbi artiklipreemia nominendid
Kaspar Kruup, „Tark linn taskus ei päästa maailma“
„Sümpaatne artikkel, mis ühendab isikliku, lokaalse ja globaalse tasandi. Kas „tark linn“ on kliimakriisi lahendamise võluvits või ülehaibitud rohepesu? Kaspar Kruup läheneb sellele probleemile omaenese korteriühistu kaudu, mis sai projektiraha hruštšovkast smartovka tegemiseks.“ – A. V.
Ulla Alla, „Valmis“
„Kas me ehitame liiga palju? Ehk tuleks amortiseerunud hoonetel lasta lihtsalt vaikselt hääbuda, loodusega üheks saada? Kas arhitektuuri tuleks käsitleda rohkem nagu loodust, mitte kui keskkonda, mida tuleb valvata ja hooldada, vaid kui iseseisvat entiteeti?“ – A. V.
Mattias Malk, „Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi“
„Arvustus Tallinna uuest kruiisiterminalist ja selle juurde ehitatud promenaadist on hea näide sellest, kuidas ühe arhitektuuriobjekti arvustus võib avada üldisemaid probleeme linnaruumi planeerimises. Artikli keskne mõiste on lühend PEARU – peaaegu avalik ruum, mis tundub küll kuuluvat kõigile, aga kus tegelikult maksab arendaja sõna.“ – A. V.
Karin Bachmann, „Unustatud vana vähemuse uus tulemine“
„Kuidas peaks avalik ruum arvestama loomade huvidega? Taas ootamatu ja intrigeeriv küsimusepüstitus, mis haakub ühelt poolt humanitaarias õhusolevate antropotsentrismi ja keskkonnateemadega, pakkudes samas konkreetse probleemistiku, mida üldhuviajakirjades just eriti sageli ei kohta.“ – A. V.
Preemiale konkureerisid artiklid, mis ilmusid Maja numbrites 103–106 ja Sirbis 9.10.2020–1.10.2021. Väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
PÄISES foto: Annika Haas
_______
11.11.2021
Selgunud on Maja ja Sirbi ruumipublikatsiooni preemia nominendid 2021
Preemiale kandideerivad toimetajate eelvalikul 32 eelmise aasta sügisest praeguseni ilmunud artiklit. Nominendid ja laureaadid valis välja ajaloolane, kultuurikriitik ja Lõuna-California ülikooli õppejõud Aro Velmet, kes tõi esile artiklite julge suhestumise laiemate ühiskondlike probleemidega.
Velmet ütleb, et nominatsioonidesse jõudnud artiklid avaldasid muljet just selge autoripositsiooniga: “Arvustuses leiti üldistusi, mis ulatusid konkreetse hoone või linnaruumi osa funktsioonist kaugemale; näituste ülevaadetes oli tehtud kindlakäelisi valikuid.” Teda rõõmustasis tekstide žanriline mitmekesisus: “Oli programmilisi tekste ja ajaloolisi ülevaateid; hoonete, näituste, raamatute arvustusi; intervjuusid ja probleemlugusid, reisikirju ja isiklike kogemuste vahendamist, isegi heas mõttes kommunaalpornot.”
Maja peatoimetaja Kaja Pae lisab, et MAJA artiklipreemia nominentide tugev autoripositsioon aitab ühtlasi välja tuua arhitektuuri mõjujõu: „Selle aasta nominendid käsitlevad ühel või teisel moel muutuva ühiskonna ja ruumi suhteid, näidates ruumiloome potentsiaali nüüdisaegse maailma proovikividega toimetulekul.”
Kultuurilehe SIRP arhitektuuritoimetaja Merle Karro-Kalbergi sõnul puudutab ruum kõiki: nii inimesi eksistentsi iga tahku kui teisi liike tema kõrval. „Ruumi saab analüüsida ja sellest saab kirjutada tehnoutopistlikult või hoopis hobuse vaatenurgast, arutleda, milline on hea avalik ruum, ning küsida, kas meil on üldse vaja luua uut arhitektuuri,” lisab ta.
Kaja Pae ütleb, et ka sel aastal on jätkatud traditsiooniga kutsuda artiklipreemia žürii väljastpoolt ruumieriala: „Ruumiloomes kohtuvad kõik meid puudutavad teemad, seega ei saa selle üle arutlemine jääda vaid erialaringkonna spetsiifilisse keelde.”
Arhitektuuriajakiri MAJA ja kultuurileht SIRP annavad preemia kummagi väljaande parimale ruumiloomeartiklile. Hinnatakse nii kriitikat, esseistikat kui ka arhitektuurivälja piire avardavat uurimistööd. MAJA ja SIRP on peamised väljaanded, mis avaldavad professionaalseid ruumivaldkonna artikleid regulaarselt.
Nominendid ajakirjast MAJA
Ingrid Ruudi, „Ralf Lõoke: ruumikvaliteedist, mida Excel küsida ei oska”
Madli Maruste, „Loova ruumi võimalikkuse linnutee”
Leonard Ma, „Pikas perspektiivis oleme niikuinii surnud”
Hannes Aava, „Uusurbanism ja maastikuurbanism. Jätkusuutlikuma linnaruumi ideoloogilised võitlustandrid”
Ingrid Ruudi, „Kohanemine: Eesti arhitektid üleminekuaja tuultes”
Nominendid Sirbi arhitektuurikülgedelt
Kaspar Kruup „Tark linn taskus ei päästa maailma”
Ulla Alla „Valmis”
Karin Bachmann „Unustatud vana vähemuse uus tulemine“
Mattias Malk „Peaaegu kilomeeter avalikku ruumi”
Krister Kruusmaa „Arhitektuuri looduslugu”
Nominendid on järjestatud artiklite ilmumise aja järgi.
Laureaadid kuulutatakse välja Eesti arhitektuuripreemiate auhinnagalal 2022.a. alguses.
Auhind on MAJA ja Sirbi aastatellimus ning rahaline preemia. Toetab Eesti Kultuurkapital.
