kaire 
Hübriidhoone ühendab raamatukogu ja botaanikaaia ruumiliseks tervikuks, disaini ja kõrgtehnoloogia sümbioosiks. Projekt asub Viinis Burggartenis, Habsburgide keisriperekonna ajaloolises kuninglikus privaataias Austria rahvusraamatukogu ja Palmenhausi vahel.
Tööde eesmärk on kooskõla ja universaalne ilu. Pean oluliseks miljööd ja teatud atmosfääri, mis seda endas kannab. Mõnikord annan seda edasi üksiku joone või geomeetrilise detailiga, mis võivad areneda sügavaks ruumiliseks žestiks.
MAJA artiklipreemia laureaat on Ingrid Ruudi, „Ralf Lõoke: Ruumikvaliteedist, mida Excel küsida ei oska“. Sirbi artiklipreemia laureaat on Krister Kruusmaa, „Arhitektuuri looduslugu“
Veneetsia XVII arhitektuuribiennaali peakuraatori Hashim Sarkise töö paistab silma süsteemsuse ja visa valdkondade vaheliste sildade loomisega. Preemia pälvinud projektides on füüsilise ehitamise kõrval samavõrra oluline sotsiaalse võrgustiku loomine.
Uurime, kuidas saavad arhitektuurse mõtte arengusse panustada Euroopa Liit, kohalik omavalitsus ja arhitektuuribüroo.
Lõpmatus on nulli idee saada rohkem nulle.
Järgnevad 1096 tühikut koos tähemärkidega turgatasid mulle tervikpaketina pähe viimase jääaja järgsetes toredates liivaluidetes peituva Restorani 0 iidse savilaua taga meeldivat small talk’i veeretades ja enda väljavalitud filosoofistaatust meeliskledes ja pärast vastleitud toredate kaaslastega ööd veetes. Really big gang bang! Aitäh, Restoran 0!
8. oktoobrist 2021 10. jaanuarini 2022 oli Arhitektuurimuuseumis avatud näitus „Oaas“, mis ilmestas seda, kuidas meie unistused ja soovid kujundavad meie suhet ümbritseva keskkonnaga ja sedakaudu ka ühiskonda ennast.
Millised jõujooned suunavad nüüdisajal uue linnapiirkonna loomist? Mis linnaehituslike küsimustega saame hakkama ning mis küsimustele ja kuidas alles otsime vastuseid? Indrek Allmann tutvustab, kuidas jõuda kliimaneutraalse Paljassaareni?
Tugeva iseloomuga maja on kerge vihata. Või siis armastada. Näiteks Tallinna linnahalli puhul on vähe neid, kes selle hoone suhtes ükskõikseks jäävad. Paljude jaoks on linnahall geniaalne tehismaastik ja linnalava, teiste jaoks, nagu oli ka 2007. aastal lammutatud Sakala keskus, Nõukogude okupatsiooni jäänuk, mis vabasse Eestisse ei sobi. On veel palju teisigi vähem või rohkem tuntud Nõukogude perioodi hooneid, mis on arhitektuurilt ambitsioonikad, kuid paljude jaoks kas esteetilistel või ideoloogilistel põhjustel vastuvõetamatud.
Lihula on väikelinn, kus iga uus ettevõte võib linna fookuspunkti nihutada. EV 100 avaliku ruumi programmi võistlus keskendus linna ajaloolisele teljele ja peatänavale – Tallinna maanteele.
