Terje Ong, Risto Kozer: arhitektuur, mis kutsub liikuma

Liikumisaktiivsus ei piirdu vaid spordiga. Liikumist saab ja peabki nägema palju laiema mõistena. Avaliku ruumi võrgustik saab pakkuda igapäevast liikumisrõõmu märksa rohkematele kasutajatele, kui suudavad üksikute fragmentidena paiknevad sihtotstarbelised mängu- ja palliplatsid.

Terje Ong: Annelinna peidetud sõnumid

Annelinna negatiivse kuvandi lõhkumisega tegeleb teatud määral ka programmitute ruumide „sisselülitamine”. Hea näide on Anne tänavaga külgneva garaažlakompleksi esine plats, mis flirdib nii olnud kuvandi kui ka uute väärtustega, olles justkui puhvriks erinevate mõtteviiside vahel. Kergliiklusteele kavandatud suuremad ja väiksemad peatus- ning puhketaskud ei ole samas selgelt ette määratud, milliseid tegevusi või sihtrühmi need peaks majutama – säilitatud on paindlikkus, ristkasutus ning tõlgendamisruum.

Foto: Maa-amet

Elo Kiivet: infrastruktuurile allutatud meri: asfalt vs visioon

Aastal 2007 kiitis linnavolikogu taas heaks kontseptsiooni „Tallinna avamine merele”, mille üks eesmärke on saada rahvaküllane linnaruum. Samaaegsed teod – veeäärsed magistraalid, merevaadet ja rannakasutust piiravad traataiad on sellele aga risti vastukäivad.

Johan Paju: biotoobikesksed linnamaastikud

Katusemaastik Stockholmis on näide niisuguse loodusliku biotoobi loomisest avalikus linnaruumis, mida inimesed saaksid kasutada aastaringselt. Maastikukujundus algas põhjaliku analüüsiga, millega käsitlesime Stockholmi siluetti kõigi tema maamärkide ja pinnavormidega. Nii mõistsime antud konteksti ulatuslikumas mastaabis ning teadvustasime ruumilisust mõjutavaid varjatumaid tegureid. Kõik algab maastiku lugemisest.

ERM. Maastikuarhitektuur. Vastavad Karin Bachmann ja Mirko Traks

Haljastusele, loodusele on tihtipeale ette heidetud tema nõrkust väljendada mingit kindlat ajastut või stiili. Küll aga sobib maastik ja loodus suurepäraselt rõhutama ajatust. See oligi ERM-i välialadel üks põhilisi kontseptuaalseid aluseid. Hoone, mis majutab endas nii palju esemelist kultuuri mitmest sajandist ning väljendab ise jõuliselt kaasaegset arhitektuuri, on asetatud maastikku, mille lõputud kesaväljad ja võsastikud võiks ühtaegu olla pärit nii tänapäevast kui ka kahesaja aasta tagant.

Karin Bachmann: Roosi tänava ümbertegemine

ROOSI TÄNAVA ÜMBERTEGEMINEMälumeetrite kontseptsioon: Karin Bachmann, Mirko Traks (Kino OÜ), Krista Aru, Viljar Pohhomov (ERM)Eskiisprojekt: Kino maastikuarhitektid, Paik Arhitektid, Tajuruum Põhiprojekt: Kino maastikuarhitektid, Paik Arhitektid, Tinter Projekt Raadi valikut Eesti Rahva Muuseumi uueks/vanaks asukohaks on palju kritiseeritud, ennekõike kauguse pärast Tartu kesklinnast. Tegelikult asub ERM siinsamas, Roosi tänava lõpus. Tänav ise on vähem kui kaks kilomeetrit pikk – teekond Kaarsilla otsast Muuseumi teeni on

Tõnis Arjus: Tartu nõudlikkuse kasv

MÕTTEMUUTUS Selle mõttekäigu algusaeg jääb aastasse 2012, aega, kui ühiskond oli jõudnud majandussurutise järgsesse situatsiooni – majandus oli küll taastunud, ent mõttelaad endine, tõrjudes kõike, mis näis liiast, taludes vaid hädapärast. Eelarve joone taha jäid projektid, mis ei käsitlenud asfaldiauke, lagunevaid koole ja lasteaedu. Ka lisandväärtust pakkuvad projekti osad jäid eelarvest välja.  Sellisel hetkel polnud lihtne seada eesmärgiks parendada avalikku ruumi  ja muuta tänavaruum

Foto Üllar Märtson

Jarno Laur: tänavaruumi väljakutsed

Nõukaajal oli ütlus, mille kohaselt seal, kus algas raudtee, lõppes mõistus. Vaadates taristuprojektide kujunemist ja nende erilist soodumust kapselduda torustike ja juhtmete detailirägastikku, enne kui on lahendatud palju olulisemad küsimused, tuleb seda ütlust täna parafraseerida. Kus algab taristu projekteerimine, seal lõpeb arhitektuur.