MIS ON TARK ELUKESKKOND?
Targad linnad inimestele 〉 Damiano Cerrone, Maria Malho, Roope Mokka
Unistades nutilinnast 〉 Lill Sarv

NUTIVALITSEMINE
Digitaalne, virtuaalne ja füüsiline ruum – ühendatud või ikka veel lahus? 〉 Yoko Alender
Tark valitsemine: omaalgatust ja koosloomet võimaldav kohalikkond 〉Teele Pehk
Koosloome äpid 〉 Kaja Pae

LIIKUVUSE TULEVIK
Kasutaja vajadustest lähtuv nutiliiklus 〉 Kristi Grišakov
Kui visioonirikkad on Eesti mobiilsusettevõtted 〉 Kaja Pae

BIODIGITAALNE RUUMILOOME
Kas linnade kliimastrateegiad on nutikad? 〉 Kimmo Lylykangas
Biodigitaalsete muutuste lainel 〉 Veronika Valk-Siska
Elupõhiste andmete kasutamine linnaplaneerimises  〉 Kristi Grišakov

ÜLEMISTE LINNAK
Vestlus Ülemiste linnaku arendajatega 〉Ursel Velve, Gert Jostov, Kristi Grišakov
Sotsiaalne jätkusuutlikkus targas linnas 〉 Silver Sternfeldt
Tark linnatulevik – kuidas planeerida teadmatust? 〉 Jenni Partanen

Tark elukeskkond

Tehnoloogia areng on muutnud mitmed hiljaaegu teadusliku fantastika valdkonda kuulunud ideed igapäevaseks. Nähes esimest korda Tallinna tänavatel omapäi ristlevat Starshipi robotit, ei tekitanud see imestust, vaid „lõpuks ometi“ tunnet. Nutirakendustest on loodetud lahendusi ehitatud keskkonna väljakutsetele, kuid teisalt on targa linna kontseptsiooni asunud varjutama tehnodüstoopiline oreool. Targas linnas nähakse justkui modernistliku hoiaku omalaadset taastulemist, kus kõige inimliku ja juhusliku jaoks on raske kohta leida. Tark linn kangastub millegi masinlikuna, kus nähakse ja kujutatakse maailma digijälgede ja robotite silme läbi, valitseb groteskne üleratsionaliseerimine ja kogemus on hirmuäratavalt vahendatud.

Reaktsioonina tehnodüstoopilisele targa linna kujutlusele on viimastel aastatel esile kerkinud inimkeskse targa linna kontseptsioon. Välja joonistuvad ühiskonna ja inimese jaoks intrigeerivad väljakutsed – kuidas saab virtuaalne ruum olla parimal viisil füüsilise ruumi asuka teenistuses? Kuidas tahaksime, et  tark elukeskkond meie harjumusi suunaks? Kuidas aitab nutimaailm muuta mugavamaks teenuseid? Kuid küsimus ei ole üksnes mugavuses ja ökonoomsuses. Targa linna puhul on sageli viidatud konfliktile, kus pealtnäha kliimasõbralikkuse egiidi all sündiv innovatsioon lisab keskkonnale täiendavat koormust. Iga käepärasemaks ja odavamaks muutuv teenus leiab ka üha rohkem kasutamist – see ei tähenda, et „kasv“ on problemaatiline, vaid et teenuste kujundamine vajab väärtustel põhinevat visiooni. Väärtuspõhise linnapoliitika heaks näiteks on Soomes loodud platvorm Whim, mis võimaldab nii era- kui avalike liikuvusteenuste kasutamist paketina, see aga on alati odavam isikliku auto  ülalpidamiskulust. Auto ilmumine 20. sajandi alguses on olnud üks mõjukamaid linnaruumi vormijaid, kuid millised liikumisviisid hakkavad kujundama meie harjumusi ja keskkonda käesoleval sajandil? Uurime Eesti mobiilsusettevõtjatelt, millised uuenduslikud ideed on neil töös ja millisena nad näevad oma valdkonnas liikuvuse tulevikku.

Eesti kontekstis on paljud elukeskkonna väljakutsed seotud elanikkonna kahanemise ja hõreda asustusega. Seetõttu räägime targa linna kõrval laiemalt targast elukeskkonnast ja küsime, kuidas nutimaailm saaks olla kasulik hõreasustusele. Mõtestame targa elukeskkonna teemat kui tehnoloogia ja tõenduspõhisuse kasutamist ruumiloomes inimese ja keskkonna heaoluks. Küsime, millised nutilinna teemad on Eestis laual omavalitsustes, ülikoolides ja ettevõtetes ja kas ning milline tervikpilt sellest moodustub?

Targa elukeskkonna näitena vaatleme lähemalt Ülemiste linnakut, mis on endale haaranud ambitsioonika rolli olla tuleviku suunanäitaja nutikate lahenduste rakendamisel. Kas Ülemiste muutub pealinna esimeseks isejuhtivaks linnaosaks, kus ruumiotsuseid suunavad sensorid ja keerukad mudelid? Uurime, milline mõju võiks taolisel targal elukeskkonnal olla inimeste heaolule ja psüühikale. Nutilinnade edetabelites ei trooni sugugi mitte tehnoloogialembesed maailma piirkonnad, vaid hoopis Põhjamaade pealinnad. Uurime nende ambitsiooni lüüa mitu kärbest ühe hoobiga nii nutika inimkeskse linnaplaneerimise, kliimastrateegiate kui ka targa linna valitsemismudelite ühendamisel.

Nutilinnad ei ole vaid inimeste ja robotite päralt. Nii kliimamuutuse kui ka väheneva elurikkuse tõttu arvestatakse füüsilise ja digitaalse ühendamisel üha enam kõikide liikide vajadustega. Loodusliku ja tehisliku maailma aitab ühendada biotehnoloogia, näiteks bioreaktorite kasutamine energiaallikatena, kui ka maastikuandmete nutikas kasutamine linnaplaneerimises, näiteks biodigiteisikute või liitreaalsuse abil. See nihutab meie perspektiivi ja tõstatab targa elukeskkonna kõige kriitilisema ja huvitavama väljakutse – lähtuda inimkesksuse asemel elukesksusest.

Peatoimetaja Kaja Pae ja külalistoimetaja Kristi Grišakov

Jaanuar, 2021