Töö uurib arhitekti rolli muutuvates keskkonnatingimustes. Arktika piirkond seisab silmitsi dramaatiliste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkondlike muutustega. Järjest suurenev surve Arktika loodusressurssidele ning Põhja-Jäämere laevatamine seab kõrgendatud nõudmised muidu väga hõredalt asustatud piirkonnale. Selleks, et tagada pääste- ja otsingutööde võimekus ja looduskaitse, on vajalik uus infrastruktuur.
„Arktika looduskaitsevägi“ loob uue trans-arktilise päästekeskuste võrgustiku, mille ülesanne on reageerida alates laeva- ja lennuõnnetustest kuni väiksemate naftaleketeni välja. Võrgustik koosneb rannikul asuvatest päästebaasidest ning Põhja-Jäämerel triivival jääl asuvatest päästejaamadest. Mandritel asuvad päästebaasid kasutavad ära olemasolevat Põhja-Ameerika ja Venemaa põhjaranniku külma sõja aegsete baaside infrastruktuuri.
Võrgustiku teine pool tegeleb Põhja-Jäämere jääkilbi uurimisjaamade ja päästebaaside asustamisega. Hoovuste ja tuulte mõjul triivival merejääl paiknevate jaamade ülesanne on olla reageerimisvõimeline väiksematele õnnetustele, seirata enda mõjuvälja jäävat piirkonda ning anda pidevat tagasisidet nii ilmastikuolude kui ka mereliikluse kohta ning tegeleda igapäevase teadustööga. Triivjääl asuv päästebaas võtab arvesse polaarala ekstreemseid olusid ja kasutab sealsete väheste ressursside tingimustes kohalikku käepärast materjali: jääd, mis on ehitusmaterjaliks nii hoonete ja nendevaheliste alade katmisel kui ka oma aluspinna, jääsaare pideval parandamisel.
Projekt sai alguse 2013. aastal Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas kaitstud magistritööst (juhendajad Andres Ojari ja Markus Kaasik).
AVALDATUD: Maja 107 (talv 2022), peateema Evolutsioon või revolutsioon?
LOE KA:
Sahtliprojekt. Los Angelese kultuurivohand – Sille Pihlak
Sahtliprojekt. Harjuoru visioon „Heliorg” – Villem Tomiste
Sahtliprojekt. Digipark – Lauri Eltermaa
Sahtliprojekt. Tumeaine – Ahti Sepsivart
Sahtliprojekt. Sümbiootiline aed-raamatukogu – Kadri Kerge
