kaire 
Siiri Vallner on suure töövõimega, keskkonna suhtes tundlik ja tähelepanelik arhitekt, kelle töid iseloomustab lisaks ratsionaalsus ja konteptsuaalsus. Koos oma meeskonnaga on ta praegu kujundamas nii Tallinna peatänavat kui ka mereäärse linnaruumi visiooni, mis on viimase aja olulisemaid linnaplaneerimisalaseid ettevõtmisi.
1 year subscription for Europe (outside Estonia) 60€ (4 issues) Austria, Belarus, Belgium, Bulgaria, Czech, Denmark, Finland, France, Germany, Great Britain, Greece, Hungary, Icelind, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Moldavia, Norway, Poland, Portugal, Romania, Russia, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, The Netherlands, Hungary, Ukraine. 1 year subscription for outside Europe: 66€ (4 issues) Contact:
Ajakirja müügikohad üle Eesti (91): MAJA müügikohad 2017 Ajakirja müügikohad sündmustel: 15.juuni – EAK välkloengul Vabal Laval; 17.-18. juuni – EAL, ESL, EMAL suvepäevadel Pühajärvel; 30. august – EKA konverentsil “Lõpetamata linn” Kanuti Gildi saalis; 21. september – EFAP arhitektuuripoliitikate konverentsil Tallinnas. (täiendamisel)
Plinius, ladina keelest tõlkinud Kaja Pae Tõlkija eessõna Plinius Noorem (61‒113 pKr) oli Rooma ülik ja kirjanik, kes läbis kogu Rooma ühiskondlike ametite hierarhia (cursus honorum’i) ja jõudis senaatori positsioonini. Teda on kirjeldatud kui ausat ja tublit meest, kelle sõprade ja tuttavate ringi kuulusid näiteks ajaloolased Tacitus ja Suetonius, filosoofid Artemidorus ja stoik Euphrates, keiser
Tänavu sügisel juba üheteistkümnendat korda toimunud kohaliku disainielu tippsündmus – rahvusvaheline „Disainiöö” festival keskendus disaini ümberdefineerimisele ning sellele, kuidas disaini võib rakendada mitte ainult toodete, vaid ka näiteks elamuste ja teenuste kujundamiseks.
Tartus peeti ühel oktoobrikuu nädalal esimest korda arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festival.
Tartu praegust ruumiloomet uuriv arhitektuurinäitus „Kes loob linna?” on põnev katse välja selgitada põhilised osalised ning nende käsutada olevad „linna loovad” vahendid. Igale osalisele ‒ kodanikuaktivistidele, arendajatele (sh Tartu Ülikoolile), linnavõimule ja ka kaasaegsele visuaal- ja tekstikunstile ‒ on pühendatud oma saal.
Ilmselgelt on biennaali probleemipüstitused olnud piisavalt kaasahaaravad, sest leidsin end sellelt ürituselt juba kolmandat korda.
