kaire 
EV 100 programmi „Hea avalik ruum“ käigus ennistati ajalooline tänav tänapäevaseks jalakäijasõbralikuks esindustänavaks. Heledates ja monokroomsetes toonides kujundus loob muuseumilaadse väljapaneku, mis on täiustatud istekohtade, haljastuse, valgustuse ja kivisillutisse graveeritud viitadega ning kus antakse infot konkreetsete hoonete, arhitektuursete ja maastikuliste objektide ning linna kohta.
Norrat iseloomustab rohke vabatahtlik tegevus: 78% riigi 5,4 miljonist elanikust kuuluvad vähemalt ühte vabaühendusse, 48% on aga kahe või enama ühenduse liikmed. Heategevus on alati olnud Norra ühiskonnas tähtsal kohal ja selle auks kuulutati 2022. aasta vabatahtliku tegevuse aastaks. Sel aastal tulevad vabaühendused ja väiksemad heategevusorganisatsioonid ühistegevuses kokku kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusasutustega, et tõsta esile ja tunnustada vabatahtliku tegevuse väärtuslikku rolli Norras.
Tallinna on põimitud rohkelt haruldasi arhitektuuriajalookihistusi, millest üks ainulaadsemaid on puidust kortermajade üürike ajajärk vahemikus 1870–1920. Tollastest tüüpprojektidest põnevaim on insenerist linnapea järgi nime saanud Lenderi maja. See on kohandatav tüüpprojekt: enamjaolt kahekorruseline puidust kortermaja, mille planeeringuline ja mahuline paindlikkus võimaldab luua kordumatuid hooneid.
Kuidas avastada siseruumi ehedust? Semele Kari kolib Tondi kasarmusse ja kirjeldab hüljatud ruumides vahekasutusena rändavat sisearhitektuuribürood kui metoodikat ruumile kohaseima uuenduse leidmisel.
Illustratsioonide loomisel on kasutatud Midjourney-nimelist tehisintellekti, mille ainus sisend on vabavormiline tekst. Selle tulemusel sünteesib algoritm kujutise, mida võiks nimetada ainulaadseks. Nende illustratsioonide lähtepunktiks oli küsimus, kuidas kirjeldada rutiinseid ruumilisi lahendusi ja objekte ainult nende funktsioonide ja omaduste kaudu. Mismoodi võiks erineda algoritmi loodud kujutis sellest arhitektuurielemendist, mis on ajaloos juba kinnistunud?
Lihula on väikelinn, kus iga uus ettevõte võib linna fookuspunkti nihutada. EV 100 avaliku ruumi programmi võistlus keskendus linna ajaloolisele teljele ja peatänavale – Tallinna maanteele. Võistlustöö „Hõbelauk“ mitmekesistab tänavaruumi ja tõstab esile salapäraseid kohalikke ruumipotentsiaale.
Kuidas mõtelda pärandist sellises paradoksaalses olukorras, kus pärandina võib vaadelda nii hoonet kui ka tema keskkonda? Püstitasime ajakirja toimetuses arhitektidele ülesande fantaseerida, milline võiks olla hoone tulevik.
Ruumilise pärandi valdkonnaga käib kaasas kirev mõisterägastik, mis seob teema kliimakriisiküsimuste, taaskasutuse, arhitektuuri ja urbanistikaga. Kasutusel olevad terminid vajavad eesti keeles selgitamist ja kodustamist.
Kodu ja kinnisvara on ühe ruumi erinevad, kuid ka ristuvad tasandid.
Räägime Eesti eluasemepoliitikast ja
kaasaegsete korteriplaanide paindlikkusest. Küsime, kas kooperatiivne arendamine võiks
Eesti eluasemefondile hästi mõjuda?
Vaatleme ka üürimaja Imaveres,
elamukvartalit Tartus ja kortermajade naabruskonnapõhist renoveerimist Rakveres.
Number on müügil Apollos, samuti R-kioskites, Selverite, Prismade jt ajakirjariiulitel.
Maja uus number lähtub üleskutsest kehtestada kõiksugu uue ehitamisele moratoorium. „Peatada uue ehitamine, kas või ajutiselt, pakuks kehtivast ruumi loomise korrast ja selle kahtlusi äratavast kasvuimperatiivist teistsugustele võimalustele radikaalse mõtteraami,“ kirjutas Charlotte Malterre-Barthes, kes 2022. aastal toonase Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli (GSD) kaasprofessorina moratooriumi mõtte arhitektuurimaailmas jõuliselt välja käis.
