(LINNA)MAASTIK
Paula Veidenbauma ja Diāna Mikāne küsivad, kuidas rääkida raudteest, mis praegu eksisteerib üksnes meie kujutluses, aga sellest hoolimata on meie igapäevaelus vägagi kohal.
Taristu ehk alusehitus (infrastruktuur) kannab või teenindab pealisehitust. Pealisehitus (superstruktuur) peab arvestama aluse kandevõimega ega tohi seda ülekoormata. Seoste ja sõltuvuste mitmekesisus kujundab kestliku ja säilenõtke elurikkuse, nende lihtsustamine muudab elu haavatavaks.
Hooletaristu kui kogukondlik algatus läheb kaugemale pelgast funktsionaalsusest, luues sidemeid, mis kosutavad vaimu ja soodustavad kollektiivset paranemist. Lisa Goncharenko tutvustab nelja Ukraina algatuse ja vabaühenduse kogemust, mis puudutavad Ukraina ülesehitamist keset käimasolevat sõda.
Me oleme loonud tohutud süsteemid ja võrgustikud – globaalne majandus, õigus, transport, energeetika, toit –, mida tehnosfääri masinavärk töös hoiab. Taristus on ilmselged struktuursed vead, mis koormavad meie planeeti ning mida üritatakse nn rohepoliitikaga lappida.
Usun, et nii mõnigi lugeja kujutab saari vaimusilmas ette rullikeeratud rannajoonena, sest ega saartel sageli ju suurt muud peale lainete vahu ja linnukisa polegi. Eesti saared küll tasapisi kasvavad, kuid meil on endiselt väga palju väikesaari – rahusid, karisid, laide –, samal ajal kui saari, kus aasta ringi elataks, mitte eriti.
Jurga Daubaraite, Egija Inzule ja Jonas Zukauskas algatasid Leedus Nidas Neringa metsaarhitektuuriprojekti. Nad räägivad oma tegevusest, mis keskendub Balti riikide metsadele kui konstrueeritud ruumile, infrastruktuurile ja inimtegevusest sõltuvale keskkonnale.
Millega üllatab ja kui palju uuenduslikku lisab Fahle Pargi galeriitänav senistele tööstusarhitektuuri rekonstrueerimise viisidele?
Oleme Tallinnas loonud nii mõnegi väärt tulevikuvisiooni, ent sellele vaatamata ei ole need ideed teostunud ning tulemuseks on planeeritust erinev keskkond – seda eriti küsimustes, mis puudutavad meie liikumisvõimalusi ja avaliku ruumi kvaliteeti. Kolleegid Vilniuses on aga loonud lihtsa tänavajuhendi ja näib, et neid saadab selle täideviimises edu. Kutsusime Vilniusest kokku Jonase ja Antoni, et uurida, kuidas see neil on õnnestunud.
Putuväilast on palju juttu, aga mis ta täpselt on, kus asub ja mis on ta eesmärk?
Disainist kui teenusest mõtlemine tähendab kasutaja ja tema vajaduste tähtsustamist. Üha levinumaks muutuv kasutajakeskne mõtteviis mõjutab ka ruumiloome protsesse. Ave Habakuk Elava Tänava liikumisest kirjutab sellest, kuidas mõelda tänavast kui teenusest.
