Taavi Tulev: kuidas valmis soome-ugri näituse helikujundus

Heli on lahutamatu osa audiovisuaalsest kogemusest – filmi puhul öeldakse, et heli ja pildi suhe on 50:50. Soome-ugri püsinäitus on küll suurel määral visuaalne kogemus, kuid tervikliku meelelise elamuse saamiseks olid sisearhitektid algusest peale planeerinud näitusele ka helikujunduse.  Helikujunduse loomine koosneb paljudest etappidest. Esialgne helifooni visioon oli sisearhitektide antud ning selle järgi valmis koostöös Marko Erlachiga (RGB Baltic) plaan kõlarite paigaldamise ja nende tüüpide

Intervjuu ruumiloome ekspertrühma juhi Jaak-Adam Looveeriga

Küsis Kaja Pae Ruumiloome ekspertrühma töö eesmärk on analüüsida riigi ruumilist arengut ning töötada välja ruumilise arengu parendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud, mis esitatakse vabariigi valitsusele. Ruumiloome on kas teadlik ja eesmärgipärane tegevus või juhuslik – mingi teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus. Ekspertrühma abil soovime kasvatada teadlikkust ja ruumiloome kvaliteeti ning parandada valdkondadeülest koostööd. Ruumiloome ekspertrühma loomine põhineb vabariigi valitsuse tegevusprogrammil, mis näeb ette üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi

Ruumi ringlusest vestlevad Eve Komp ja Liina-Liis Pihu

Tühjalt seisvates majades või kruntidel on alati peidetud võimalusi – need tuleb lihtsalt üles leida. Kui omanik ise ei näe oma kinnisvaral „mängulisuse potentsiaali” või alternatiivseid kasutusvõimalusi, tuleks aidata nad kokku viia nendega, kes näevad ja tahavad neid võimalusi kasutada, samuti neid selles toetada. Riik saaks selles osas just infovälja tekitamise ja juriidilise nõustamisega kaasa aidata.

Tiit Sild: Tallinna Peatänav

Kuidas planeerida ja kujundada linna ja avalikku ruumi olukorras, kui igal erakrundi omanikul on oma huvi ja igal asutusel või ettevõttel oma vajadused?

Tõnis Arjus: Tartu nõudlikkuse kasv

MÕTTEMUUTUS Selle mõttekäigu algusaeg jääb aastasse 2012, aega, kui ühiskond oli jõudnud majandussurutise järgsesse situatsiooni – majandus oli küll taastunud, ent mõttelaad endine, tõrjudes kõike, mis näis liiast, taludes vaid hädapärast. Eelarve joone taha jäid projektid, mis ei käsitlenud asfaldiauke, lagunevaid koole ja lasteaedu. Ka lisandväärtust pakkuvad projekti osad jäid eelarvest välja.  Sellisel hetkel polnud lihtne seada eesmärgiks parendada avalikku ruumi  ja muuta tänavaruum

Foto Üllar Märtson

Jarno Laur: tänavaruumi väljakutsed

Nõukaajal oli ütlus, mille kohaselt seal, kus algas raudtee, lõppes mõistus. Vaadates taristuprojektide kujunemist ja nende erilist soodumust kapselduda torustike ja juhtmete detailirägastikku, enne kui on lahendatud palju olulisemad küsimused, tuleb seda ütlust täna parafraseerida. Kus algab taristu projekteerimine, seal lõpeb arhitektuur.

Pille Metspalu: haldusreformijärgne üldplaneerimine

Juhtivplaneerija on eelkõige nõunik, kes aitab omapoolse oskusteabega kohalikku volikogu kõigis ruumi puudutavates otsustes. Teistel vastutavatel ametnikel on kohustus juhtivplaneerija võimalikult vara valdkondlike otsuste ettevalmistamisse kaasata.

Maria Hansar: milleks meile üldse Kultuurikatel?

Arhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil, väliruum Katrin Koov (Kavakava). Meeskond: Kadri Klementi, Andro Mänd, Sten Mark MändmaaSisearhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava) ja Tarmo Piirmets,Raul Tiitus (Pink)Konstruktsioonid: Matis Teeäär (Neoprojekt)Tellija: Tallinna Kultuuriväärtuste AmetKinnistu pindala: 8409m2Hoone netopind: 10300 m2Projekt: 2010-2011Valmis: esimene etapp 2015 Kõikjal Euroopas leidub vanu tehasehooneid, mis tänu kultuurile on saanud uue hingamise. Tühjad, sageli ülisuured ruumid lausa kutsuvad kunstnikke. Kultuuritehastele pandi alus