Silvia Pärmann: arhitektuurisaadete sari „RUUM”

Eestis olles taban end alailma üllatumas, kui inimesed, rääkides keskkonnast, mõtlevad selle all enamasti loodust või maal elamist-olemist. Iga eestlane tundub olevat kohustatud korraldama regulaarseid palverännakuid üksikutesse metsataludesse. Tõeline puhkus ja väärtustamist leidev eluvorm näib olevat ellujäämislaager väljaspool tsivilisatsiooni. Igal aastal ilmub sünge pealkirjaga lugusid sellest, kuidas maakohad jäävad tühjaks ja inimesed kolivad linna. Muidugi on kurb, kui mõned külad kaardilt niimoodi lõpuks kaovad.