Jurga Daubaraite, Egija Inzule ja Jonas Zukauskas algatasid Leedus Nidas Neringa metsaarhitektuuriprojekti. Nad räägivad oma tegevusest, mis keskendub Balti riikide metsadele kui konstrueeritud ruumile, infrastruktuurile ja inimtegevusest sõltuvale keskkonnale.
Modulaarsetel ja taaskasutatavatel ehituskomponentidel põhinev tööstuslik ehitustehnoloogia aitab parandada ehitustegevuse tõhusust ja lahendada paljud valdkonna murekohad.
Norras põhineb planeerimine tugevalt strateegilistel lähenemistel ja laiematel riigi seatud eesmärkidel, mis kohalikku tasandit suunavad. See kajastub ka kohaliku kultuuripärandi haldamises ja arendamises. Vignir Freyr Helgason, Norra kultuuripärandiameti (Riksantikvaren) vanemnõunik annab ülevaate sellest, kuidas strateegiaid riigi, omavalitsuste ja kogukondade koostöös kavandatakse ja ellu viiakse.
Millega üllatab ja kui palju uuenduslikku lisab Fahle Pargi galeriitänav senistele tööstusarhitektuuri rekonstrueerimise viisidele?
Mis pilt kerkib esimesena silme ette kui lugeda sõnapaari „Tallinna tööstuspärand“? On see Kultuurikatel, Rotermanni kvartal või hoopiski Noblessneri valukoda? Henry Kuningas kirjeldab silmapaistvate näidete varal põhijooni, mida on viimasel kahel aastakümnel tööstuspärandi rekonstrueerimisel rakendatud.
Kihnu sadama territooriumil asuva Kihnu päästehoone kavandamist Lemsi külla alustati 2017. aastal. Päästehoone kinnistu paikneb vahetult Suaru sadama tee ja Liivi lahe ääres. Selle põhjapoolseks piirinaabriks on kalatööstuse utilitaarsed hooned. Sadamatee lõunapoolne ala on haljastatud loodusliku mereäärse taimestikuga ning mereäär on põllukividest kaldakindlustusega. Päästehoonest kirjutab arhitekt Jaak Huimerind.
Euroopa suurimat kinnisvarahindade tõusu kogenud riigina seisame peagi küsimuse ees: mida teha, et me ka segregatsiooni ja ruumilise ebavõrdsuse tippu ei tõuseks?
14.-15. juunil 2022 toimunud vanalinna linnafoorum otsis peent tasakaalu võõraste ja kohalike elanike toimetamiste ning väärtusliku vana ja edumeelse uue vahel.
Vastukaaluks ruumiloomes vohavale bürokraatlikule paindumatusele ja aeglusele on välja kujunenud uus metoodika, mis võimaldab demokraatlikumat, mängulisemat, eksperimentaalsemat ning kulutõhusamat tegutsemist.
Klindipargi maastikuarhitektuuri konkursi võitis Sfäär Planeeringute kavand „Nihestus“. Töö jäi žüriile silma tervikliku lahendusega, mis lisaks pargi ideekavandile pakkus mõtteid selle kohta, kuidas pargiga piirnevat linnaruumi siduda paremini uue rohelise liikumistrajektooriga ning kuidas vähendada müra- ja õhureostust linnas. Minule anti ülesanne kommeneerida võidutööd bioloogi pilgu läbi.
