Lodjakoja hooned ei taha märkamatuks taanduda ega süütult sillerdades silma paitada, nende agenda on märksa laiem: seista loominguliste väärtuste eest ka pärast praktiliste küsimuste rägastikule vastamist.
Maja kevadnumber on saadaval kaupluste ajakirjalettidel, Arhitektuurimuuseumis, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Kumus, raamatukauplustes Apollo ja Puänt, samuti Tallinna Espakis.
Eesti mobiilsusettevõtted on teel maailma tippu. Uurisime Eesti mobiilsusettevõtluse lipulaevadelt, mida uuenduslikku on neil laual ja millisena nähakse liikuvuse tulevikku.
Eesti linnade ja valdade suurim katsumus on liikuda valitsemiselt võimaldamisele. Võimaldav omavalitsus soodustab elanike initsiatiivi ja osapoolte vahelist koostööd.
Inimesi esmatähtsustav visioon näitab, kuidas kasutada digitehnoloogiaid linnajuhtimises nii, et inimeste õigused ja tehnoloogia edeneksid harmooniliselt. Tulevikuvaade sündis Põhjamaade mõttekoja Demos Helsinki ning nelja suurima Soome linna (Helsinki, Espoo, Tampere ja Vantaa) koostöö tulemusena.
Vannistika on näide ühest võimalikust kunstilisest meetodist, mis üritab võtta arvesse objekti perspektiivi, objekti per se.
Purtsel ja Palamusel on viimasel ajal ehitatud mitu avaliku otstarbega hoonet, mis moodustavad funktsionaalselt toimivaid miniatuurseid kooslusi ja mõjuvad pisikese mõõdu tõttu inimlike ja parajatena.
Kuidas toetada inimese heaolu ja vaimseid protsesse tõenduspõhise disainiga? Arutleme selle üle Tartu Ülikooli Delta keskuse õppe- ja teadushoone ning Tallinna Ülikooli Vita loomemaja näitel.
Belgia arhitekt Edith Wouters veetis kaks nädalat kunstiresidentuuris MAAJAAM Otepääl Neeruti külas ja mõtiskles selle üle, milline võiks olla külade soovitav tulevik maapiirkondades. 2019. aasta avatud talude päeval 20.–21. juulil pani ta Neeruti külas Ojaveeres püsti nutika küla kontori Nutiküla Stuudio, milles osalesid nii külaelanikud, kohalikud huvilised kui ka eksperdid.
Tallinna arhitektuuribiennaal „Ilu loeb. Ilu tagasitulek“, 11.09–15.09 2019.
Ehkki arhitektuur võib aidata lahendada (ja lahendab) probleeme, ei peaks me arhitektuuri nägema kui tööriista, mille abil lahendada ühiskonna probleeme, vaid kui väärtuste, uudsuse ja heaolu loojat. Arhitektuuri see osa, mis on loominguline ja tegeleb inimeseks olemisega, on 20. sajandil teenimatult pragmaatika varju jäänud.
