Paco Ulmani fotoessee Pärnu Raja lasteaiast.
Mis oleks üks arhitektuuriajakiri ilma fotodeta, mis arhitektuurset ruumi kirjeldavad? Kas foto võib olla kõnekam ja mitmekihilisem, kui arhitektuur ise? Et mõista reaalse ruumi ja seda kirjeldava foto erisusi ja foto rolli, küsisin arhitektuurifotograaf Tõnu Tunneli, arhitekt Ott Kadariku, arhitekt-fotograaf-kunstnik Paco Ulmani ja kunstnik Paul Kuimeti käest, mis on pildil oluline.
Klindipargi maastikuarhitektuuri konkursi võitis Sfäär Planeeringute kavand „Nihestus“. Töö jäi žüriile silma tervikliku lahendusega, mis lisaks pargi ideekavandile pakkus mõtteid selle kohta, kuidas pargiga piirnevat linnaruumi siduda paremini uue rohelise liikumistrajektooriga ning kuidas vähendada müra- ja õhureostust linnas. Minule anti ülesanne kommeneerida võidutööd bioloogi pilgu läbi.
Putukaväil ulatub piki vana raudteetrassi Kopli kaubajaamast Hiiuni. Tegu on koondnimega erinevatele linnaplaneeringulistele tegevustele, mille tulemusena saame näha kuut linnaosa ühendavat aktiivset rohe- ja kergliiklustelge, mis arvestab nii linnakodanike kui ka looduskeskkonna vajadusi. Kuid mõistena elab „putukaväil“ juba praegu iseseisvat elu.
Uurime, kuidas saavad arhitektuurse mõtte arengusse panustada Euroopa Liit, kohalik omavalitsus ja arhitektuuribüroo.
Kuidas aitab ruumiline pärand tulla toime nüüdisaegsete väljakutsetega? Keskkond, kus on säilinud mitmest ajastust pärit arhitektuuri ja muid elemente, on inimese jaoks hubasem kui ühekorraga ehitatud keskkond.
Kõigepealt tuleb arutleda selle üle, mida saab üldse tühermaaks pidada. Kindel on see, et tühermaa on linnalooduse osa, kus inimese mõju on väga selgelt näha ja tunda. Võiks ehk isegi öelda, et tühermaa on inimtekkeline. Seal võib kohata varemeid, lagunenud taristut, ehitusjäätmeid ja muud. Kui püüame sõnastada definitsiooni, siis saame öelda, et tühermaa on inimese kasutatud ala, mis on seisnud aastaid kasutuseta ja mille loodus on aastatega üle võtnud. Kindlat piiri, mis on tühermaa, mis mitte, on siiski üsna raske tõmmata. Tallinna Ülikoolis oleme põhjalikumalt uurinud Lasnamäe tühermaid ja järgnevad suuremad üldistused teen just nende põhjal.
Ülemiste City tutvustab end tuleviku suunanäitaja ja esimese targa töö- ja elukeskkonnana Eestis. Nüüdisaegne targa elukeskkonna käsitlus seab keskmesse inimese vajadused. Vaatleme, kuidas Ülemiste piirkond vastab inimese keskkonnapsühholoogilistele vajadustele.
Postitused otsas