Siiri Vallner: ratsionaalne boheemlane

Siiri Vallner on suure töövõimega, keskkonna suhtes tundlik ja tähelepanelik arhitekt, kelle töid iseloomustab lisaks ratsionaalsus ja konteptsuaalsus. Koos oma meeskonnaga on ta praegu kujundamas nii Tallinna peatänavat kui ka mereäärse linnaruumi visiooni, mis on viimase aja olulisemaid linnaplaneerimisalaseid ettevõtmisi.
Intervjueeris Jarmo Kauge.

Subscribe to MAJA

1 year subscription for Europe (outside Estonia) 60€ (4 issues) Austria, Belarus, Belgium, Bulgaria, Czech, Denmark, Finland, France, Germany, Great Britain, Greece, Hungary, Icelind, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Moldavia, Norway, Poland, Portugal, Romania, Russia, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, The Netherlands, Hungary, Ukraine. 1 year subscription for outside Europe: 66€ (4 issues) Contact:

Ajakirja müügikohad

Ajakirja müügikohad üle Eesti (91): MAJA müügikohad 2017 Ajakirja müügikohad sündmustel: 15.juuni – EAK välkloengul Vabal Laval; 17.-18. juuni – EAL, ESL, EMAL suvepäevadel Pühajärvel; 30. august – EKA konverentsil “Lõpetamata linn” Kanuti Gildi saalis; 21. september – EFAP arhitektuuripoliitikate konverentsil Tallinnas. (täiendamisel)

MAJA 1-2/2016: kiri 2.17, Caius Plinius tervitab oma Gallust

Plinius, ladina keelest tõlkinud Kaja Pae Tõlkija eessõna Plinius Noorem (61‒113 pKr) oli Rooma ülik ja kirjanik, kes läbis kogu Rooma ühiskondlike ametite hierarhia (cursus honorum’i) ja jõudis senaatori positsioonini. Teda on kirjeldatud kui ausat ja tublit meest, kelle sõprade ja tuttavate ringi kuulusid näiteks ajaloolased Tacitus ja Suetonius, filosoofid Artemidorus ja stoik Euphrates, keiser

Kerttu Raie: nomaadlike kodude poole

Tänavu sügisel juba üheteistkümnendat korda toimunud kohaliku disainielu tippsündmus –   rahvusvaheline „Disainiöö” festival keskendus disaini ümberdefineerimisele ning sellele, kuidas disaini võib rakendada mitte ainult toodete, vaid ka näiteks elamuste ja teenuste kujundamiseks. 

Silvia Pärmann: arhitektuurisaadete sari „RUUM”

Eestis olles taban end alailma üllatumas, kui inimesed, rääkides keskkonnast, mõtlevad selle all enamasti loodust või maal elamist-olemist. Iga eestlane tundub olevat kohustatud korraldama regulaarseid palverännakuid üksikutesse metsataludesse. Tõeline puhkus ja väärtustamist leidev eluvorm näib olevat ellujäämislaager väljaspool tsivilisatsiooni. Igal aastal ilmub sünge pealkirjaga lugusid sellest, kuidas maakohad jäävad tühjaks ja inimesed kolivad linna. Muidugi