RUUMILOOME
Liikumisaktiivsus ei piirdu vaid spordiga. Liikumist saab ja peabki nägema palju laiema mõistena. Avaliku ruumi võrgustik saab pakkuda igapäevast liikumisrõõmu märksa rohkematele kasutajatele, kui suudavad üksikute fragmentidena paiknevad sihtotstarbelised mängu- ja palliplatsid.
Me ei vaja ruumipoliitikat üksnes paberil, vaid ka selle poliitika igapäevaseid elluviijaid. Pea kogu Euroopas kasutusel olevad arhitektuuripoliitikad suunavad riigiti seda, milline on meid ümbritsev ruum.
Milliseid muutusi toob kaasa haldusreform ruumilises planeerimises riigi tasandilt vaadates? Suur hulk kohaliku omavalitsuse otsustest mõjutavad ruumi. Kuidas muuta need otsused teadlikumaks? Artiklis on püütud mõtestada muudatusi ja tagajärgi, mida haldusreform võib kaasa tuua ruumilises planeerimises.
Muinsuskaitseala põhimäärusele vastav tegutsemine on Valga-taolises kahanevas linnas võimatu. Eri valdkondade toetusmeetmete väljatöötamisel tuleks kahanevates asulates soosida investeeringuid ehitismälestistesse ja muinsuskaitsealadel paiknevatesse hoonetesse.
Kõik piirkonnad väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone kaotavad elanikke. Kas nii jääbki? Artikli eesmärk on hinnata haldusterritoriaalse reformi ja riigiplaneeringu Eesti 2030+ mõju asustuse ja ennekõike väikelinnade pikaajalisele jätkusuutlikkusele.
Erilised ja kõnetavad kohad nagu tagasihoidlik park Kreenholmi linnaosas võivad kogukonda ühendada, kuna nad lähevad kohalikele korda, ehkki erineval viisil, kuid julgustavad seeläbi otsima ühiseid väärtusi.
Kahaneva asula käekäiku mõjutab tugevasti riigigümnaasiumi asukoha ja hoone valik. Paarikümne riigigümnaasiumi loomise käigus on ühtlasi õige hetk küsida, milline on tänapäevane pedagoogika ja sellele vastav kooliruum.
Milline on tänaste kultuuritehaste ja loomelinnakute edasine saatus, milliseks kujuneb järgmine põlvkond? Ilmselt on nii Telliskivi kui ka Aparaaditehase käimalükkamisel olnud vältimatu tugineda kvaliteediteadlikele, loominguliselt ja (virtuaal)sotsiaalselt eriti aktiivsetele huvirühmadele, kuid kaugemas perspektiivis tuleks märgata ja leevendada laiema kultuurikeskkonnaga sugenevaid lõhesid.
Olen kindel, et detailplaneeringu menetluses ei oleks me sellist tulemust saavutanud – oluliselt aeganõudvam menetlusprotsess oleks tõenäoliselt tinginud linnaehituslikult „kopsakama” lahenduse, et kompenseerida tulutult vinduva kinnisvara väärtust. Igal juhul oleks olevik saabunud mitu aastat hiljem.
