Maastikuarhitektuuri CO2 jalajälg
Maastikuarhitektuuri eesmärk peab olema kliimapositiivsus. See täitub ilmselt siis, kui maastiku CO2-positiivsus on muutunud müügiargumendiks või esitatakse üleüldine poliitiline tellimus ja on täiendatud õigusakte.
Maastikuarhitektuuri eesmärk peab olema kliimapositiivsus. See täitub ilmselt siis, kui maastiku CO2-positiivsus on muutunud müügiargumendiks või esitatakse üleüldine poliitiline tellimus ja on täiendatud õigusakte.
Mida rohkem kahaneb ühistranspordi kasutajate arv, seda vähemaks jääb liine ja väljumisi ning seda raskem on konkureerida personaalsete liikuvusteenustega. Kuidas murda seda nõiaringi, mõeldes kliimakriisile?
Ameerika poliitikateoreetik Benjamin R. Barber väitis 2013. aastal üsna veenvalt, et nüüdisaegsetel linnadel on globaalsete probleemide lahendamiseks suurem valmidus kui riikidel. Barberi järgi kehtib see ka kliimamuutustele puhul: „Seal, kus riigid on teinud kõige vähem, on linnad teinud enim.“
Küsimusele „Mis on õhus?” vastavad Roland Reemaa, Urmo Mets, Juhan Kangilaski ja Andra Aaleo ning Keiti Kljavin.
Vestlus Suzie Attiwilli, Graemer Brookeri ja Pavle Stamenoviciga sisearhitekti rollist, eriala väljakutsetest ja milline haridus aitab neile väljakutsetele vastata.
Vestlus Hannes Praksi, Tüüne-Kristin Vaikla ja Ville Lausmäega sisearhitekti rollist, eriala väljakutsetest ja milline haridus aitab neile väljakutsetele vastata.
Karen Jagodin vestles kahe arhitekt-sisearhitekt tandemiga, kelle jaoks on ühiste objektide tegemine saanud eelistatud loominguvormiks: Kalle Vellevoog ja Tiiu Truus ning Mihkel Tüür, Ott Kadarik ja Kadri Tamme.
Viimase kahe aasta EKA sisearhitektuuri magistritöid iseloomustab ühelt poolt oskus tõstatada globaalseid ja tõsiseid probleeme, teisalt poleemiline otsingulisus, küsimus, kuidas saaks sisearhitektuur aidata neid probleeme lahendada.
Urmo Vaikla on sisearhitekt ja 2017. aastast IFI ehk Rahvusvahelise Sisearhitektide Föderatsiooni juhatuse liige. Vahetasime temaga mõtteid sisearhitektuuri seisust ja väljakutsetest nüüdisaegses maailmas.
Kuidas on arenenud Tallinna
mereäärsed arendused ja mida on neist õppida Põhja-Tallinna arendamisel, mis kasvab elanike arvult Tartu suuruseks linnaks?