Raadio. Raha. Raamat.

Narva maantee otsas tõestab tööstuskarkassile ehitatud pangahoone oma võimekust majutada ka avalikku raamatukogu. Kohustus erinevatest ajastutest ja olukordadest läbi tulla on ühine nii hoonetele kui ka inimestele, kirjutab Madli Kaljuste. Kui ühest küljest on käibetõde, et arhitektuur on oma ajastu peegel, näib mõni peeglitest kriimustuvat ning tuhmuvat kiiremini, samas kui teine suudab peegeldada ka muutunud pilti. Hoonet ümbritseva terasvõrgu viide üheksakümnendate aastate tellingutes ja kahe seisundi vahel kõikuvale Tallinnale on samavõrra kohaldatav praegusele linnapildile, hoone ajutisele olekule rahvusraamatukoguna, kui kõige laiemalt asjade muutuvale olemusele.

Kaevanduse kavand

Arhitekti vastutust maavaradega ümber käimisel ei tasu alahinnata, sest ehitus on otseselt seotud maa seest võetud ainese ümberkehastamisega arhitekti joonestatud projekti järgi. Roland Reemaa kirjutab piiratud ressursside vaatepunktist arhitektuuri eesseisvatest ülesannetest, mis on otseselt seotud toorainete päritoluga. Seniks, kuni ruumiloome ei võta tõsiselt materjalide päritolu ja sotsiaalset hinda, kavandame me jätkuvalt kaevandusi, mille olemasolust me ei pruugi isegi teadlikud olla või mille ees me silma kinni pigistame.

Lineaarväljak või tänav? Rakvere Pikk tänav

EV 100 programmi „Hea avalik ruum“ käigus ennistati ajalooline tänav tänapäevaseks jalakäijasõbralikuks esindustänavaks. Heledates ja monokroomsetes toonides kujundus loob muuseumilaadse väljapaneku, mis on täiustatud istekohtade, haljastuse, valgustuse ja kivisillutisse graveeritud viitadega ning kus antakse infot konkreetsete hoonete, arhitektuursete ja maastikuliste objektide ning linna kohta.

Norra kultuuripärand ja vabatahtliku tegevuse kultuur

Norrat iseloomustab rohke vabatahtlik tegevus: 78% riigi 5,4 miljonist elanikust kuuluvad vähemalt ühte vabaühendusse, 48% on aga kahe või enama ühenduse liikmed. Heategevus on alati olnud Norra ühiskonnas tähtsal kohal ja selle auks kuulutati 2022. aasta vabatahtliku tegevuse aastaks. Sel aastal tulevad vabaühendused ja väiksemad heategevusorganisatsioonid ühistegevuses kokku kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusasutustega, et tõsta esile ja tunnustada vabatahtliku tegevuse väärtuslikku rolli Norras.

Lenderist sLendrini – kooselamise ruum sajand hiljem

Tallinna on põimitud rohkelt haruldasi arhitektuuriajalookihistusi, millest üks ainulaadsemaid on puidust kortermajade üürike ajajärk vahemikus 1870–1920. Tollastest tüüpprojektidest põnevaim on insenerist linnapea järgi nime saanud Lenderi maja. See on kohandatav tüüpprojekt: enamjaolt kahekorruseline puidust kortermaja, mille planeeringuline ja mahuline paindlikkus võimaldab luua kordumatuid hooneid.

Asjad, mida ma ei nimetanud

Illustratsioonide loomisel on kasutatud Midjourney-nimelist tehisintellekti, mille ainus sisend on vabavormiline tekst. Selle tulemusel sünteesib algoritm kujutise, mida võiks nimetada ainulaadseks. Nende illustratsioonide lähtepunktiks oli küsimus, kuidas kirjeldada rutiinseid ruumilisi lahendusi ja objekte ainult nende funktsioonide ja omaduste kaudu. Mismoodi võiks erineda algoritmi loodud kujutis sellest arhitektuurielemendist, mis on ajaloos juba kinnistunud?