Olen kindel, et detailplaneeringu menetluses ei oleks me sellist tulemust saavutanud – oluliselt aeganõudvam menetlusprotsess oleks tõenäoliselt tinginud linnaehituslikult „kopsakama” lahenduse, et kompenseerida tulutult vinduva kinnisvara väärtust. Igal juhul oleks olevik saabunud mitu aastat hiljem.
Kalaranna valmivale arendusele eelnes aastatel 2008–2016 kestnud ja märgiliseks saanud vaidlusrikas planeerimisprotsess, mille käigus seisid Telliskivi selts ja suur hulk linnaaktiviste mereäärse promenaadi ja populaarseks saanud ad-hoc-supluskoha avaliku ruumikvaliteedi ja -huvi eest. Nüüdseks kuju võtnud linnaruumist ja arhitektuurist kirjutab protsessist vahetult osa võtnud toonane Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd.
Rotermanni kvartal on taasiseseisvunud Eesti esimene ambitsioonikas katse luua terviklikku ja arhitektuurselt kõrgetasemelist linnaruumi. Tänavu möödub 20 aastat, mil kinnitati piirkonna arengu aluseks olev tsoneerimiskava. Urbanist Mattias Malk uurib, mida õppida märgilise ja murrangulise ruumi kujunemisest.
Ruumilise planeerimise vastuolud peituvad nii üld- kui ka detailplaneeringute menetlusele kuluvas ajas ning ruumilises tühimikus mis kahe planeeringu liigi vahel laiutab. Kuidas paremini mõtestada planeerimisprotsesse ja vabaneda vastuolusid põhjustavast rangusest?
Vee läheduses elamine on inimese tervisele hea: see alandab enneaegse surma riski, rasvumist ning parandab inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Linnas on vesi tihti nii lähedal, samas nii kaugel. Kas teadsite, et Birminghamis on rohkem kanaleid kui Veneetsias, ent inimesed on halva linnaruumi tõttu veest eemaldatud? Tallinnal on pikk rannajoon, meri on justkui lähedal, kuid (kesk)linnas väga vähe kohti, kust üldse mereni pääseb.
Kuidas on arenenud Tallinna mereäärsed arendused ja mida on neist õppida Põhja-Tallinna arendamisel, mis kasvab elanike arvult Tartu suuruseks linnaks?
Tallinna mereääre arengus on tormilised ajad, käimas on erinevalt motiveeritud muutused. See on hetk, kui arhitektuurivalla institutsioonid peavad tajuma vastutust ning oma teadmiste abil tervikpilti panustama.
Kuidas planeerida ja kujundada linna ja avalikku ruumi olukorras, kui igal erakrundi omanikul on oma huvi ja igal asutusel või ettevõttel oma vajadused?
Renoveerimismaratonil on oluline arutleda selle üle, millist käsitlust ja lisandväärtusi saaks pakkuda olemasolev ruum, et avalduks selle täielik potentsiaal ja et see suhestuks hästi tänapäevase kasutajaga. Diana Drobot koos Päär-Joonap Keedusega heidavad pilgu juba 2010. aastal alanud renoveerimistöödele Rakveres Seminari tänaval ja järeldab, et ehkki ühe stiili ja mõõdupuu järgi rekonstrueeritud elamutest võib kujuneda naabruskond, ei taga see sidusat, kasutajaid toetavat hoonetevahelist ruumi. Ta kirjutab arhitektuurse terviku võimendamise võimalusest renoveerimismaratonil.
Postitused otsas