Balti Jaama Turg. Foto: Hendrik Vissel

Balti Jaama Turg – vastab arhitekt Lembit-Kaur Stöör

Küsis Kaja Pae. Arhitektuur: Raivo Kotov, Kaur-Lembit Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht / KOKO Arhitektid Maastikuarhitektuur: Eleriin Tekko / KOKO Arhitektid Sisearhitektuur: Kärt Loopalu, Kadri Kaldam / KOKO Arhitektid Konstruktsioonid:   Allar Nõges / Neoprojekt OÜ Tellija: Astri Kinnisvara OÜ Ehitaja: Mapri Ehitus OÜ Kinnistu pindala: 16 309   m2 Hoone netopind: 19 200 m2 Projekt: 2014-2016 Ehitus: 2016-2017 Millised eesmärgid seadsite endale uue

Balti Jaama Turg – vastab arendaja Tarmo Kleimann

Küsis Kaja Pae Milline oli  arendama asudes teie nägemus turust ja kui palju see protsessi käigus muutus? Mil määral lähtusite turu ajaloost, mõtestasite seda piirkondliku identiteedi kandjana?  Astri Grupp soetas Kopli 1 kinnistu 2014. a algul. Tallinnas oli 2014. a traditsioonilisi kaubanduskeskuseid väga palju ning turuliidri rolli sellel alal saavutada tundus keeruline. Leidsime, et peaksime pakkuma tarbijatele midagi hoopis teistsugust ja huvitavamat. Turukultuur ja

Balti Jaama Turg – vastab linnaarhitekt Endrik Mänd

Olen kindel, et detailplaneeringu menetluses ei oleks me sellist tulemust saavutanud – oluliselt aeganõudvam menetlusprotsess oleks tõenäoliselt tinginud linnaehituslikult „kopsakama” lahenduse, et kompenseerida tulutult vinduva kinnisvara väärtust. Igal juhul oleks olevik saabunud mitu aastat hiljem.

Krista Aru: ERM. Ei midagi erilist, ei mingit keerukust

ERM-i rohkem kui sajast inimesest koosnev kollektiiv otsustas aastal 2006, kui muuseumihoone ehitamiseks korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutööks kuulutati ideelahendus „Mälestuste väli” (Memory Field), et meie ülesanne pole ainult hoone ehitamine, vaid ka XXI sajandi ERM-i mõtestamine. Seega ootas meid projekt, mis oli suurem iga üksiku inimese meeldimise ja mittemeeldimise tasandist. Projekt, mis meile oli antud ajaloolise ja elus kordumatu võimalusena.

ERM – intervjuu Lina Ghotmehiga

Intervjueeris Sille Pihlak Nüüd, mil lihvimata teemantist on saanud pilkupüüdev (arhitektuuriline) kalliskivi, on aeg uurida, millise peentöötluse abil tulemus saavutati. Projekti üle arutades lähtume kolmest üldisest märksõnast: sõnavara ehk hoone põhiterminite määratlemine, linlikkus ehk hoone kontekst väikeses ja suures plaanis ning sisemus – interjöörist majasiseste suheteni. Kasutate oma loengutes sageli väljendit „arhitektuuri arheoloogia“. Kas see väljendab Teie jaoks muuseumi olemust või kuidas seda mõista?

ERM – intervjuu Tomomi Hayashi ja Hanno Grossschmidtiga

Intervjuu Tomomi Hayashi ja Hanno Grossschmidtiga Küsis Katrin Koov Kõigepealt meeldetuletuseks – kuidas ja millal te projektiga liitusite? Tomo: Autorid käisid pärast võistluse võitmist väga tihedalt Eestis oma eskiisi näitamas, aga esimese aasta jooksul ei tekkinud tellijal nende suhtes kindlust ja samuti arhitektid ise nägid, et ei saa kohaliku partnerita hakkama. See oli vist 2007. aasta lõpus, kui Villem Tomiste kutsus mind ühte vanalinna

ERM. Maastikuarhitektuur

Küsis: Katrin Koov Kuidas te projektiga liitusite? Karin: Tutvusin DGT-ga oma magistritöö kirjutamise ajal, mis langes kokku arhitektuurivõistluse perioodiga. Kuna töö käsitles Raadit, tundus igati loogiline teha võitnud arhitektidega intervjuu. Vahetult pärast võitu olid asjalood veel segased ja puudus täpsem pilt, kuidas protsess edasi läheb. Seega oli palju stiihiat – näiteks käisin mõnel koosolekul tõlgiks kaasas ja püüdsime ühiselt aru saada, mis on järgmised

ERM. Sisearhitektuur

Pille Lausmäe, sisearhitekt Küsis Katrin Koov. Olen aru saanud, et projekteerimise ajal oli muuseumi sisu jagatud eri tsoonideks, millel igaühel oma vastutaja. Kuidas olid teil ülesanded jagatud?  Nii nagu Kumu, nii ka ERM-i puhul oli arhitektidel selge soov kaasa rääkida ja olla otsustav pool siseviimistluse ja siseruumi detailide osas. Piiri taga tegutsevatele arhitektidele on isegi raske selgitada Eestis välja kujunenud usaldust ja tööjaotust arhitekti

ERM. Püsiekspositsioon

Intervjuu püsiekspositsiooni arhitektidega Teie meeskonna liige, kunstnik Margus Tamm kirjutas kaks suve tagasi siinsamas Majas, et mõte ehitada 21. sajandil mistahes rahva muuseumi on pehmelt öeldes „huvitav” – see oli normaalne tegevus sada aastat tagasi. Ometi võtsite 2009. aastal vastu väljakutse kavandada muuseumihoone keskne ekspositsioon ja võitsite konkursi. Mis teid selle ülesande juures intrigeeris? Meid on alati paelunud väljakutsed, iseäranis mineviku ja tuleviku vahel.