(LINNA)MAASTIK
Bastionaalvöönd peaks olema park, mille kasutust aktiveerib hoone. Kaarli pst ja Toompea tn nurk jääb väljapoole vallikraavi kontuuri ning sinna hoone kavandamine ei pisenda tingimata bastioniehitiste mõju.
„Heliorg“ uurib Tallinna vanalinna ümbritseva bastionaalvööndi taaselustamise võimalusi.
Teos on reaktsioon Los Angelese kesklinna kõrghoonete isiklikule ja hirmutavale kogemusele. 2010. aastal LA-s elades ja õppides kujutasin ette düstoopilist degenereeruvat linna, mida iseloomustab nõrgemaid väljatõrjuv monofunktsionaalsus, kõrgemad ja veel tihedamalt paigutatud ärihooned ning tänavaruumi pimedusse vajumine.
Töö uurib arhitekti rolli muutuvates keskkonnatingimustes. Arktika piirkond seisab silmitsi dramaatiliste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkondlike muutustega. Järjest suurenev surve Arktika loodusressurssidele ning Põhja-Jäämere laevatamine seab kõrgendatud nõudmised muidu väga hõredalt asustatud piirkonnale. Selleks, et tagada pääste- ja otsingutööde võimekus ja looduskaitse, on vajalik uus infrastruktuur.
Hübriidhoone ühendab raamatukogu ja botaanikaaia ruumiliseks tervikuks, disaini ja kõrgtehnoloogia sümbioosiks. Projekt asub Viinis Burggartenis, Habsburgide keisriperekonna ajaloolises kuninglikus privaataias Austria rahvusraamatukogu ja Palmenhausi vahel.
Tööde eesmärk on kooskõla ja universaalne ilu. Pean oluliseks miljööd ja teatud atmosfääri, mis seda endas kannab. Mõnikord annan seda edasi üksiku joone või geomeetrilise detailiga, mis võivad areneda sügavaks ruumiliseks žestiks.
Tallinna elanikele loob promenaadiala meelelahutusliku sihtkoha, kus nautida vaateid Läänemerele ning jälgida kruiisilaevade ja -reisijate saabumist ja lahkumist. Terminaliala annab neile võimaluse mängida aina olulisemat rolli külaliste suunamisel otse hoogsasse linnakonteksti, mitte pelgalt tühja sadamasse.
See, kuidas loodus end igale poole pressib – ka sinna, kuhu teda ei taheta –, annab tunde, et maailmas on veel vabadust, vaba ruumi ja vaba tahet. Vohamises peituvad väiksed naudinguhetked, unelused ja peatused muidu rutiinsel kulgemisel ühest punktist teise.
Tartu „Kureeritud elurikkuse“ maastikulaboris on seni tehtud kuus katset. Me ei saa väikeselt tegutsedes küll muuta maailma kohe, kuid me saame alustada sellest, millest jõud üle käib.
Valdav osa eestimaalastest elab tänapäeval linnades ja võib ainult unistada sellisest elurikkusest, mis valitseb Kristiina Hellströmi aias ja selle ümbruses. Tema kogemusest võib aga kasu olla nii mõnelgi suvilakrundi vastsel omanikul.
