Garri Raagmaa: Eesti asustuse ja väikelinnade tulevik

Kõik piirkonnad väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone kaotavad elanikke. Kas nii jääbki? Artikli eesmärk on hinnata haldusterritoriaalse reformi ja riigiplaneeringu Eesti 2030+ mõju asustuse ja ennekõike väikelinnade pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Friedrich Kuhlmann: Narvaaaaa!

Erilised ja kõnetavad kohad nagu tagasihoidlik park Kreenholmi linnaosas võivad kogukonda ühendada, kuna nad lähevad kohalikele korda, ehkki erineval viisil, kuid julgustavad seeläbi otsima ühiseid väärtusi.

Andro Mänd: riigigümnaasiumite programmi mitu palet

Kahaneva asula käekäiku mõjutab tugevasti riigigümnaasiumi asukoha ja hoone valik. Paarikümne riigigümnaasiumi loomise käigus on ühtlasi õige hetk küsida, milline on tänapäevane pedagoogika ja sellele vastav kooliruum.

Foto Rasmus Põld

Berk Vaher: utoopilised väikelinnad

Milline on tänaste kultuuritehaste ja loomelinnakute edasine saatus, milliseks kujuneb järgmine põlvkond? Ilmselt on nii Telliskivi kui ka Aparaaditehase käimalükkamisel olnud vältimatu tugineda kvaliteediteadlikele, loominguliselt ja (virtuaal)sotsiaalselt eriti aktiivsetele huvirühmadele, kuid kaugemas perspektiivis tuleks märgata ja leevendada laiema kultuurikeskkonnaga sugenevaid lõhesid.

Balti Jaama Turg – vastab arendaja Tarmo Kleimann

Küsis Kaja Pae Milline oli  arendama asudes teie nägemus turust ja kui palju see protsessi käigus muutus? Mil määral lähtusite turu ajaloost, mõtestasite seda piirkondliku identiteedi kandjana?  Astri Grupp soetas Kopli 1 kinnistu 2014. a algul. Tallinnas oli 2014. a traditsioonilisi kaubanduskeskuseid väga palju ning turuliidri rolli sellel alal saavutada tundus keeruline. Leidsime, et peaksime pakkuma tarbijatele midagi hoopis teistsugust ja huvitavamat. Turukultuur ja

Balti Jaama Turg – vastab linnaarhitekt Endrik Mänd

Olen kindel, et detailplaneeringu menetluses ei oleks me sellist tulemust saavutanud – oluliselt aeganõudvam menetlusprotsess oleks tõenäoliselt tinginud linnaehituslikult „kopsakama” lahenduse, et kompenseerida tulutult vinduva kinnisvara väärtust. Igal juhul oleks olevik saabunud mitu aastat hiljem.

Aet Ader: tunneli lõpus on linnaruum

Kõige olulisem küsimus tulevase Tallinna-Helsingi tunneli puhul ei ole enam kas, vaid kuidas? Milliseks ühtseks kaksiklinnaks Tallinn ja Helsingi kiirühenduse tulemusel muutuvad – see nõuab ettenägelikkust ja teadlikkust nii ametnikelt, professionaalidelt kui ka poliitikutelt.

Terje Ong: Annelinna peidetud sõnumid

Annelinna negatiivse kuvandi lõhkumisega tegeleb teatud määral ka programmitute ruumide „sisselülitamine”. Hea näide on Anne tänavaga külgneva garaažlakompleksi esine plats, mis flirdib nii olnud kuvandi kui ka uute väärtustega, olles justkui puhvriks erinevate mõtteviiside vahel. Kergliiklusteele kavandatud suuremad ja väiksemad peatus- ning puhketaskud ei ole samas selgelt ette määratud, milliseid tegevusi või sihtrühmi need peaks majutama – säilitatud on paindlikkus, ristkasutus ning tõlgendamisruum.

Foto: Maa-amet

Elo Kiivet: infrastruktuurile allutatud meri: asfalt vs visioon

Aastal 2007 kiitis linnavolikogu taas heaks kontseptsiooni „Tallinna avamine merele”, mille üks eesmärke on saada rahvaküllane linnaruum. Samaaegsed teod – veeäärsed magistraalid, merevaadet ja rannakasutust piiravad traataiad on sellele aga risti vastukäivad.