Aet Ader: tunneli lõpus on linnaruum

Kõige olulisem küsimus tulevase Tallinna-Helsingi tunneli puhul ei ole enam kas, vaid kuidas? Milliseks ühtseks kaksiklinnaks Tallinn ja Helsingi kiirühenduse tulemusel muutuvad – see nõuab ettenägelikkust ja teadlikkust nii ametnikelt, professionaalidelt kui ka poliitikutelt.

Terje Ong: Annelinna peidetud sõnumid

Annelinna negatiivse kuvandi lõhkumisega tegeleb teatud määral ka programmitute ruumide „sisselülitamine”. Hea näide on Anne tänavaga külgneva garaažlakompleksi esine plats, mis flirdib nii olnud kuvandi kui ka uute väärtustega, olles justkui puhvriks erinevate mõtteviiside vahel. Kergliiklusteele kavandatud suuremad ja väiksemad peatus- ning puhketaskud ei ole samas selgelt ette määratud, milliseid tegevusi või sihtrühmi need peaks majutama – säilitatud on paindlikkus, ristkasutus ning tõlgendamisruum.

Foto: Maa-amet

Elo Kiivet: infrastruktuurile allutatud meri: asfalt vs visioon

Aastal 2007 kiitis linnavolikogu taas heaks kontseptsiooni „Tallinna avamine merele”, mille üks eesmärke on saada rahvaküllane linnaruum. Samaaegsed teod – veeäärsed magistraalid, merevaadet ja rannakasutust piiravad traataiad on sellele aga risti vastukäivad.

Renee Puusepp: andmetest aetud linn

Et andmetest päriselt linna mõistmiseks abi oleks, peaksid need olema võimalikult suures ulatuses avalikud ning ligipääsetavad rakendusliideste kaudu.

Taavi Tulev: kuidas valmis soome-ugri näituse helikujundus

Heli on lahutamatu osa audiovisuaalsest kogemusest – filmi puhul öeldakse, et heli ja pildi suhe on 50:50. Soome-ugri püsinäitus on küll suurel määral visuaalne kogemus, kuid tervikliku meelelise elamuse saamiseks olid sisearhitektid algusest peale planeerinud näitusele ka helikujunduse.  Helikujunduse loomine koosneb paljudest etappidest. Esialgne helifooni visioon oli sisearhitektide antud ning selle järgi valmis koostöös Marko Erlachiga (RGB Baltic) plaan kõlarite paigaldamise ja nende tüüpide

Intervjuu ruumiloome ekspertrühma juhi Jaak-Adam Looveeriga

Küsis Kaja Pae Ruumiloome ekspertrühma töö eesmärk on analüüsida riigi ruumilist arengut ning töötada välja ruumilise arengu parendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud, mis esitatakse vabariigi valitsusele. Ruumiloome on kas teadlik ja eesmärgipärane tegevus või juhuslik – mingi teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus. Ekspertrühma abil soovime kasvatada teadlikkust ja ruumiloome kvaliteeti ning parandada valdkondadeülest koostööd. Ruumiloome ekspertrühma loomine põhineb vabariigi valitsuse tegevusprogrammil, mis näeb ette üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi

Ruumi ringlusest vestlevad Eve Komp ja Liina-Liis Pihu

Eve Komp (EK): Kahaneva rahvastiku kontekstis võib laias laastus väita, et iga kord, kui ehitatakse uus hoone, jääb kusagil mõni ruum tühjaks.  Liina-Liis Pihu (LLP): Jah, inimeste ruumivajaduste muutumine tähendab küll seda, et nad arvavad vajavat üha enam ruumi, kuid mingist hetkest alates pole pidev kasv ja laienemine enam jätkusuutlik. Kui ühe väikeriigi rahvastik kahaneb, siis kuhu, kui palju ja mida on mõistlik ehitada?

Tiit Sild: Tallinna Peatänav

Kuidas planeerida ja kujundada linna ja avalikku ruumi olukorras, kui igal erakrundi omanikul on oma huvi ja igal asutusel või ettevõttel oma vajadused?