Maja on maja on maja?
Eesti Arhitektuurimuuseumi ühisnäitus „Majad, mida vajame“ (11.06–21.11.2021) tutvustab 16 osaleja nägemusi majadest, mille „eesmärk on kindlustada ilusam, turvalisem ja rahulikum tulevik planeedil Maa”.
kaire
30 aastat (korterelamute) ehitamist Eestis
Oleks öelda liiga palju, et kirjeldan muutusi, mis on toimunud uute korterelamute rajamise juures viimase 30 aasta jooksul – see ambitsioon on selgelt liiga kõrge. Muutused toimuvad kogu aeg, nende kirjeldamine eeldab, et nad on registreeritud, süstematiseeritud ja üldistuseks liigendatud. Midagi sellist ma pole teinud. Olen olnud viimased kolmkümmend aastat arhitekt, selle aja jooksul projekteerinud – nüüd katsun tähendusrikkamad aspektid enesest välja kammida.
Gentrifikatsioonituultes Noblessneri kvartal
Pärast Rotermanni ja Telliskivi pika vinnaga sündinud ning teatavate mööndustega edulugusid pöördusid ruumiteemadest huvituvate, aga ka lihtsalt head ruumi ihalevate linlaste ootust täis pilgud Noblessneri poole, mis oli määratud saama üheks teetähiseks Tallinna vaevarikkal teel merele avanemisel. Kuigi mitte kaugeltki valmis, saab vilka elu- ja kultuuritegevusega kvartali kohta teha siiski juba vahekokkuvõtteid. Sealjuures võib täheldada teatavate ruumilis-sotsiaalsete arengumustrite süvenemist Eesti kinnisvaramaastikul.
Taimede punk ja poeesia
See, kuidas loodus end igale poole pressib – ka sinna, kuhu teda ei taheta –, annab tunde, et maailmas on veel vabadust, vaba ruumi ja vaba tahet. Vohamises peituvad väiksed naudinguhetked, unelused ja peatused muidu rutiinsel kulgemisel ühest punktist teise.
Elurikkuse kureerimine Tartu näitel
Tartu „Kureeritud elurikkuse“ maastikulaboris on seni tehtud kuus katset. Me ei saa väikeselt tegutsedes küll muuta maailma kohe, kuid me saame alustada sellest, millest jõud üle käib.
Minu elurikas aed Hiiumaal
Valdav osa eestimaalastest elab tänapäeval linnades ja võib ainult unistada sellisest elurikkusest, mis valitseb Kristiina Hellströmi aias ja selle ümbruses. Tema kogemusest võib aga kasu olla nii mõnelgi suvilakrundi vastsel omanikul.
Umbrohi
Umbrohtu peetakse mittesoovitud taimeks inimese poolt kontrollitud kohtades: põllumaal, aias, muruplatsil, pargis jne. Sõna „umbrohi” on omistatud ka taimele, mis kasvab või levib kontrollimatult, või mis tungis peale oma loomulikust kasvukohast väljaspool. Nii öelda sissetungivad liigid on tihti inimtegevuse tagajärg: taimed ja seemned, mis on inimeste poolt kas teadlikult või juhuslikult sisse toodud kohta, kus neil puuduvad loomulikud kasvu piirajad.
Tühermaa annab vabaduse
Kõigepealt tuleb arutleda selle üle, mida saab üldse tühermaaks pidada. Kindel on see, et tühermaa on linnalooduse osa, kus inimese mõju on väga selgelt näha ja tunda. Võiks ehk isegi öelda, et tühermaa on inimtekkeline. Seal võib kohata varemeid, lagunenud taristut, ehitusjäätmeid ja muud. Kui püüame sõnastada definitsiooni, siis saame öelda, et tühermaa on inimese kasutatud ala, mis on seisnud aastaid kasutuseta ja mille loodus on aastatega üle võtnud. Kindlat piiri, mis on tühermaa, mis mitte, on siiski üsna raske tõmmata. Tallinna Ülikoolis oleme põhjalikumalt uurinud Lasnamäe tühermaid ja järgnevad suuremad üldistused teen just nende põhjal.
Rohelised väärtused
Haljastuse rolli kliimakangelasena ei saa mõõta üksnes rohelise pinna suuruse ega puude arvuga. Roheväärtus on krundi või piirkonna kui terviku võimekus tasakaalustada tehiskeskkonna kliimamõju.
