Sügis 2019 (98): autor

TUNDMATURuumiluule, ruumiluul, ruumiloome, ruumiluuleloome 〉 Mariann DrellKes tegi? 〉 Roland ReemaaŠedööver keset kartulipõldu 〉 Diana Drobot, Päär Keedus PERSOONIDMärkamata jäänud arhitektuuri esiletõstmine 〉 Merle Karro-Kalberg PROJEKTIDImavere rapsitehas – asjad mis loevad 〉 Kristel Niisuke, Margus TammFotografiska Tallinnas – laagerdunud suvelõpu marjad champagne’i vahuga 〉 Maarin MürkRannamõisa tavandimaja – Leinamajast tavandimaja 〉 Kaia Tungal KOOSKorduslaul 〉

Mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris

Ehituskunst on valdkond, mis toimib igikestvas mõõdetava ja mõõtmatu pingeväljas, kus ratsionaalne ja põhjendatav materialiseerub kokkupuutes arhitekti omailmas tehtud kunstiliste otsustega, mille tegelik sisemine tekkemehhanism võib tihti osutuda sõnastamatuks ja käest libisevaks. Järgnev on katse avada mõõtmatu tahke ja heita nii valgust arhitekti loomeprotsessi varju jäävale.

Ka seinad räägivad

Ühel hetkel, kui elu oli otsas ja kõik oli metsas, leidsin end tummade seinte vahelt mõtlemas: mis siis, kui need seinad vastaksid mulle lohutavas ja julgustavas keeles. Sest seda, mis vajas rääkimist, võis tunnistada parema puudumisel ainult seinale. Ja seda, mida oleks kuulda võtnud, poleks saanud öelda ükski inimkeel.

Maja kui tsoon

Urmo Metsa raamatut „Võimalikud majad“ võib lugeda kahel viisil: kontseptuaalsel ja realistlikul. Realistlik lugemisviis on vastand kontseptuaalsele lugemisviisile selles mõttes, et eesmärgiks pole mitte vastu võtta konkreetne idee, vaid – vastupidi – leida end läbi teksti kujutletavast keskkonnast, kus mistahes reegli- ja harjumuspärased protsessid ei toimi.