Maakamar 2015-2017
Londonis resideeruvad fotograafid uurivad Balti riikide muutuvat pinnast ning näitavad, kuidas tööstus ja transport maastikku kujundavad. Fotoessee.
Londonis resideeruvad fotograafid uurivad Balti riikide muutuvat pinnast ning näitavad, kuidas tööstus ja transport maastikku kujundavad. Fotoessee.
„Kohvi morfoosid” on praktilise uurimuse käigus sündinud looduslike materjalide kogum. Selliseid disaineri, arhitekti või tarbekunstniku mõtestatud ning enda arendatud tehnoloogiat ja meetodit kasutades loodud materjale võiks nimetada autorimaterjalideks. Enamasti on materjaliloome aluseks konkreetne tooraine ja autori isiklikud seisukohad. Analüüsides lokaalset orgaanilist ressurssi tekib küsimus, kas imporditud kaupade jäätmetest võiks saada uue aja kohalik tooraine?
Palverännumaja-elamuskeskus tutvustab keskaegset palverändurlust ja pakub atraktsioone, kuid jätab puudutamata rändamisega seotud sügavamad kihid, milleks hoone arhitektuur siiski eeldusi pakub.
Vindi ja Maasiku kooslus on nii loogiline ja harmooniline, et saab vaid küsida, miks alles nüüd. Küllap on Arne Maasik astunud selle näitusega siiski suurema sammu oma varasematest tegemistest selle ühtsuse poole. Ta on geomeetrilise ideaalmaailma arhitektoonid ise konstrueerinud ja ehitanud ning seejärel fotodele jäädvustanud.
Reiniku kooli staadionihoone valmimise saaga Osiryse nimelise EU rahastatud projekti kaudu on vähemalt sama keeruline ja põnev kui uuestisünni ja muutumise jumala Osirise mütoloogiline lugu.
12 riigi ligi 20 erineva ettevõtte koostööst välja kasvanud hoone on rajatud eesmärgiga katsetada põhjamaistes tingimustes projekti raames loodud fassaadi ja siseseinte elemente.
Keskkonnaagentuuri ELME projekt tegeleb ökosüsteemiteenuste kaardistamise ning elurikkuse info kogumise ja kuvamise uuenduslike meetodite väljatöötamisega.
Eesti Kunstiakadeemia varjualuse ja metsaonni loomise õppeülesanded süüvivad arhitektuuri võimalustesse ja uurivad, millist kogemust arhitektuur suudab pakkuda.
Kogukonnaaianduse arendamine aitab parandada linnakeskkonna ökoloogilist, sotsiaalset ja ka majanduslikku olukorda. Eestis on alles visadus ja oskus kasvatada toitu elektriliinide all ja teistel linna tühermaadel, hinnakem neid oskusi ja oskajaid linna avalikus ruumis!
Tartu kesklinna on viimastel aastatel ehitatud keskkonnatundlikke kortermaju, mis kompavad arglikult, kuid tarmukalt senise elukorralduse piire.
Iga ümberkujundus, -nimetamine ja nihutamine, eriti kesklinnas, viitab alati valikutele ja otsustele, millel on laiem ideoloogiline mõõde. 13. septembril 2018 avati Tallinnas uue kujundusega Tammsaare park, mille ümberehitus oli kestnud üle aasta.