KONTEKST
Kuidas käsitleda ruumilist pärandit? 〉Kaija-Luisa Kurik
Väikse maja suur mõju 〉Liina Jänes
Radikaalne kontekstualism 〉Eik Hermann
Säilitamist ümber mõtestamas 〉Kaija-Luisa Kurik
RUUMILINE RIKKUS
Tühjenemise mustrid 〉Kristi Grišakov, Damiano Cerrone
Troopika keset linna 〉Helin Kuldkepp
Lihula võimaldav salapära 〉B210 arhitektid
Vastuoluline modernismipärand 〉Carl-Dag Lige
Sisearhitektuuri märkamata väärtused 〉Semele Kari
Asjad, mida ma ei nimetanud 〉Paco Ulman + Midjourney AI
ROHEPÖÖRE
Ruumiline pärand ja rohepööre 〉Helen Sooväli Sepping
Lenderist sLendrini 〉 Sille Pihlak
SOTSIAALSED SIDEMED
Esteetika, ehitised ja säilitamine 〉Ewa Effiom
Norra kultuuripärand ja vabatahtliku tegevuse kultuur 〉Espen Openhaug
Norra strateegilised pärandipraktikad 〉Vignir Freyr Helgason
VANALINNAD
Mis on pärandipõhine areng? 〉Kaija-Luisa Kurik
Lineaarväljak või tänav? 〉Karisma arhitektid
Vallikraavi elavad hinged 〉Grete Tiigiste
Maja, mida me vajame 〉Roland Reemaa, Ulla Alla, Mari Möldre, Merilin Kaup, Margus Tammik
Vana linna uus elu 〉Johan Tali
Ruumiline pärand ja nüüdisaeg
Keskkond, kus on säilinud mitmest ajastust pärit arhitektuuri ja muid elemente, on inimese jaoks hubasem kui ühekorraga ehitatud keskkond. Seda võib selgitada paljudel viisidel, näiteks keskkonnapsühholoogiast pärit tähelepanu taastamise teooriaga, mis ütleb, et rikkalik ja avastamisrõõmu pakkuv ruum loob vaimset kosutust. Vastuoluline tekst ei toimi, ent ruumis saavad seista kõrvuti erinevatest ajastutest ja erinevaid ideoloogiaid kandvad ehitised ja objektid. Ajalooliste kihistuste vahel võivad säriseda vastuolud ja konfliktid. Nende kõrvutamine ja esiletoomine annab eri ajastute ühiskondadele hääle. See vastuolu on ergastav, kainestav ja annab eelduse olla täpne. See meenutab, et ükski ideoloogia pole eneseküllane, ning loob skepsist kõikehõlmavate lahenduste suhtes. Vastuoluline ruum hoiab meid arukana. Viibides Veneetsia üürikorteris, on itaalia humanist Anton Francesco Doni kirjeldanud, kuidas teda ümbritseva ruumi argihelid, kunstiteosed ja ehitised viivad ta mõtted rändama; liikudes igapäevastelt esemetelt ajalooliste objektideni sünnib integraalne kogemus: „Viibin korraga igal maal ja näen kogu inimkonda, kui seisatun aknal.“
Eestis on arvukalt asulaid, kus hoonete arv ületab mitmeid ja mitmeid kordi elanike arvu. Pea olematu elektritarbimine näitab, et umbes kolmandikus Eesti omavalitsustes on iga kuues eluruum tühi. Eriti silmatorkav on ruumi „ülejääk“ maapiirkondades ja vanalinnades, kus ka tähelepanuväärsed ehitised, nagu kultuurimälestised, alles ootavad uut kasutust ja oma tähenduse nüüdisaegset avastamist. Ruumiloojatel on ütlus, et parim viis hoone säilitamiseks on kohandada see tänapäevaseks kasutuseks. „Muutes liiga palju, rikume olemuse, muutes liiga vähe, ei hakka uus ruum toimima. [..] Üksnes igapäevane kasutamine muudab vana arhitektuuri eluliseks ja annab pärandile väärtuse,“ kommenteeris oma hoolikat ja pikaajalist tööd konvendihoone renoveerimisel võõrastemajaks 2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil Kuldlõvi pälvinud portugali arhitekt Eduardo Souto de Moura. Mõeldes siit edasi, saame küsida, kuidas näha meile pärandunud ruumilises rikkuses võimalust toime tulla nüüdisaegsete väljakutsetega? Kõige teravamad küsimused, millele ruumiline pärand võib vastuse anda, on rohepööre ja ärgas, sotsiaalne ühiskond. Vajadus õppida ehitama tervislikumalt ja täpsemalt seisab meil ees nii ehk naa. Kuid sageli leidub ehitatud keskkonnas näiteid ajas ära proovitud praktikatest, mille ideid saab tänapäevases mõttes taaskasutada, näiteks Tallinna Lenderi maja projekteerimissüsteem; või oskame kunagi planeeritud ruumist üles leida toona välja ehitamata jäänud unistused. Sellisel viisil laseb pärand meil osa saada kvaliteedikogemusest, mida saame taasluua oma ajastu võtmes.
Pärandipõhine areng on üks vana arhitektuuri mõtestamise viise, mis ei vaata ruumilist ülejääki kui ballasti, vaid kui võimalust kohalikuks arenguks. 2021. aastal avatud Paide riigigümnaasiumi saamislugu hõlmab ruumilise pärandiga tegelemise mitmetahulisust ja näitlikustab, kuidas suurepärase tulemuse puhul on läbi põimunud nii detailsed kui ka linna mastaabis tehtud otsused. Kunagine Eestimaa südame südames asunud ja viimased paarkümmend aastat tühjana seisnud koolimaja on saanud nüüdisaegse juurdeehituse ning lõimib linna kogukonda ja kujundab Paide nägu. Kooli ehitamisele eelnesid tulised arutelud hoone asukoha üle paljude organisatsioonide vahel, kes silmapaistva tulemusel nimel tegid mööndusi oma senistes praktikates. Paide kooli taassünni lugu näitab, et kogu ruumilise pärandiga tegelemise varasalv alles ootab avamist ja võimalikult lennukat mõtestamist!
Number on valminud koostöös muinsuskaitseameti projektiga „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine kultuuripärandi kaudu“
Peatoimetaja Kaja Pae, külalistoimetaja Kaija-Luisa Kurik ja toimetaja Urmo Mets
Oktoober, 2022
